Miski pole võimatu!

Hei, minu nimi on Õnne  

Otsustasin teha eraldi blogi YFU teemal. Kui keegi juhuslikult ei tea, siis: 

Youth For Understanding (YFU) on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme enam kui 60 riigis. Täpsema ülevaate YFU võrgustikku kuuluvatest organisatsioonidest saab, kui külastada meie ühist kodulehekülge www.yfu.org

Mina olen noor 16 aastane tütarlaps, kelle unistuseks on YFUga vahetusaastale saada olnud juba kaua kaua aega. Esimese nn tasuta brozüüri YFU-st tellisin siis kui olid veel eesti rahad, olin siis vist kuskil 10-11.a. Ma olin siis liiga väike ja eesti rahade tõttu olid summad mitte ainult mõne nulliga, vaid mitme. Minujaoks tundus see nii võimatu ja ma mõtlesin, et kuidas üldse keegi seal käia saab? Ta peab väga rikkast perekonnast olema. Nii ma arvasin kunagi, aga mida suuremaks kasvasin, seda reaalsemaks see unistus muutus...

Uurisin iga aasta vähemalt mitu korda YFU lehte, nagu tahaksin leida sealt midagi, mis paneks mul peas pirni põlema, et: MA TAHAN,MA TEEN, MA LÄHEN! Kuid 2013. aasta suvel hakkasin ma juba tõsisemalt sellele mõtlema, mõtlesin, et kas nüüd või mitte kunagi. Kuulsin selleks ajaks juba nii palju YFU-st, et nende jutt oli mulle juba pähe kulunud. Teadsin, et on inimesi, kes on saanud ise selle raha kokku, ilma vanemate rahakotita, seega miks peaksin mina halvem olema?Ja niisiis mõtlesingi proovida. 

*Alguses proovimise mõttes kandideerisin ma valimispäevale. Noh, nii muuseas. ...:D 

*Läksin valimispäevale ja sain sealt hea tagasiside ja siis oli mul eesmärk hakkanud tekkima: et pean lõpuni proovima! 

*Käisin ka sponsorkoolitusel.

 *Nüüd eelmine nädal oli viimane stipi intervjuu ja jess, mulle osutati kandideerimis võimalus, saada stipendium. 

Mulle süstitit sisse motivatsiooni ning mul tekkis konkreetne eesmärk: Minna lõpuni ja täita unistus!

Nüüd istun siin ja mõtlen, mida järgmiseks teha, sest nüüd on kõik minu kättes. Nemad andsid mulle pliiatsi kätte ja mina pean nüüd joonistama neile kunstiteose nagu ma lubasin. Ainuke, mida ma teistelt vajan, on toetus! Seda ma vajan peagi päris palju, kuna raha saamine toetajatelt on sama nagu töö telemarketingis: seal on väga palju ei-sid, kuid sa ei tohi kunagi kaotada usku oma müüdavasse tootesse, kuna teate mis? Miski pole võimatu! Unistused on selleks, et täita ja mina teengi seda. Ma usun, et tuleb palju kõrvalekaldeid ja probleeme teel, kuid pole head ilma halvata. Ma olen Õnne, mul olen mina, me saame hakkama! 

Kavatsen hakkata tegema siin ka vlogi. Tahan teile videodena edastada oma teekonda ja selleks on mul abiks, mu kaks kõige armsamat sõbrannat, kes on alati minuga valmis tegema asju, millesse mõni teine ehk ei usuks. Aitäh Triinu, Aitäh Jonne, et olete mulle sel raskel teekonnal abiks ja toetate ning rõõmustate minu heade uudiste üle! Nad hakkavad mind filmima ja aitavad mind blogiga. :)

Oehh, te ei kujuta ette kui ekstaasis ma praegu olen.See tunne, mis mind valitseb hetkel on sõnuseletamatu.

Blogi tegin ma just sellel eesmärgil, et näidata kõige raskemat osa kogu sellest protsessist teistele minusugustele, kellel on selline unistus, kuid kes peavad seda liiga võimatuks. Ma tahan näidata neile seda, kuidas paljud ütlevad mu soovile, ei. Ma tahan näidata neile helgemaid hetki, kui tulevad Ja-d  ning ma tahan neile näidata hiljem, pärast kõike, et ma sain hakkama ja saavad ka nemadki!

Peatse kuulmiseni, 

Õnne