Exchangeyear- not good, not bad, but different

25 päeva tagasi istusin ma lennukile,et alustada oma unustamatut aastat täis muutusi. Praegu on tunne, et olen olnud siin juba terve igavik,et ma tunnen inimesi, keda 3 nädalajooksul tundma õppisin juba terve igavik. Nii palju on juhtunud ja samas ei ole ka. Õtlemenii, et ma kujutasin kõike seda veidi teistmoodi ette.Jah, meile korrutati pidevalt repliiki :''ÄRA LOO ILLUSIOONE'' ja ma korrutasin seda ka ise iseendale, kuid olgem ausad, mingid ootused või mingi ettekujutus oli ikka mul ees aastast. Pidevalt kui miski ei läinud ootuspäraselt, korrutasin endale:,, Õnne ära loo illusioone, ära loo, ära loo, ära loo!!!''

Ma valetaksin, kui ütleksin, et vahetusaasta on lust ja lillepidu...vähemalt mitte alguses,sest te ei kujuta ette kui raske mul kohati oli vastu pidada need 3 nädalat.'

Kõik, kes mind teavad, ei usuks, kui ütleksin, et ma olen häbelik... aga seda ma just olingi ja nii kuradima raske oli leida sõpru. Ma arvan, et mul oli isegi kahe eestlasega alguses raske sidet luua. Ma läksin keelelaagrikooli ja ma mattusin nutimaailma, kuigi internetikiirus polnud kiita. Ma ehitasin enda ümber nähtamatu kupli ja olin seal... Üksinda. Ma vist hakkasin normaalselt suhtlema teistega alles teisel nädalal. Kõik muidugi algab Iiri pubist ja bingo õhtudest. Kuid jah, kõikidel olid mingid grupid moodustunud ja siis mina hoidsin ikkagi omaette. Muidugi ma sain kõikidega läbi ja värki, aga ma nagu tõrjusin neid eemale, arvates, et nemad tõrjuvad...See oli üks raske osa selles 3 nädalas. Kuid oli ka teine... mu pere...kes olid ülimalt sõbralikud ja toredad, kuid kellega ma tundsin end alati ebamugavalt ja üksikuna. Ma mattusin oma tuppa, kuna mul polnud nendega millestki rääkida. Vahepealma nutsin omal silmad peast, kuna niiii raske oli. Niii niii raske ja üksik. Ma tahtsin koju...tagasi oma päris koju, oma voodisse, oma sõprade juurde, oma toidu juurde...

KUID teise nädala lõpus hakkas kõik paranema. Ma muutusin vabamaks, ma suhtlesin rohkem inimestega ja ma sain imestuseosaliseks, kui nägin kui imelised inimesed mind ümbritsevad. Ma sain eluagsed sõbrad...või siis oot... nad pole mu sõbrad, vaid juba perekond. Minu vahetusaasta perekond, minu YFU perekond. Perekond, kes läbib sama teed, mis minagi ning kes mõistab mind selles valdkonnas kõige paremini.

Ma leidsin tõsiselt hea sõbranna, kelle nimi on Roberta nign kes on Itaaliast, täpsemalt Roomast. Ta on kui mu kaksikõde. Seda päris tõsiselt- me oleme niii sarnased, et see isegi hirmutab väheke. Me oleme lahutamatud ja meil on omad inside naljad. Ma armastan seda tüdrukut, ta on minu parim sõbranna! Muchlove.

Keelelaagrist täpsemalt saate lugeda teise eestlase Karel-i blogist, kuna ma ei suudaks ise niivõrd detailset ülekannet teha:Karel-i hämmastav blogi

Osad vvõivad arvata, et mul elu fun elu siin, et peod ja kuskil restodes söömised ja muud jutud, siis jah see kõik on tõsi, kuid see hõlmab vaid veerandi kogu ajast. Suurem osa ajast on siiski julm tuupimine. Ja ma pean omale suure pai tegema, sest veel 3 nädalat tagasi olid mu saksakeelsed teadmised alla poole nulli. Kuid nüüd, olles uues peres, kus ema ei räägi inglise keelt, siis ma saan ikka päris palju aru. 

Vahetusaasta tähendabki exchange'i. Te praegu mõtlete, et duhh, see seda tähendabki ju...kuid kui idiootsena see ka ei kõlaks siis ma ei suutnud seda endale teadvustada, et kõik su ümber muutub. Mõtlesin, et pff, see on ju Saksamaa, me suht sarnased... kuid niii palju muutusi, kõiges! Toit, elamine, käitumine. KÕIK! Ja see pole kerge. nii raske on kohaneda ja taluda kõiki neid muutusi ja hetkel tundub see aasta võimatult pikana. Ma igatsen nii väga koju. Ma igatsen Triinut ja Jonnet. Ma igatsen oma armast Sannut, kellega ma eestlastest kõige tihedamini suhtlen. Ja mis kõige tähtsam, siis igatsenoma perekonda. Venda ja oma kallist Emmet, kelle sünnipäeva lasen esimest korda üle.

NIISIIIS Esimene koolipäev.

Olen olnud juba kolmandat päeva oma uues elukohas. Lübeckis. Tõsiselt ilus linn ja sorri eestlased, aga see on kolmkorda vägevam kui Tallinna Vanalinn. Niisiis kool on samuti rattasõidu kaugusel. Ma pole aastaid rattaga sõitnud ja mu tagumik on suht valus pärast esimest sõitu ja see valutab veel mitu päeva.

et asi edeneks lühemalt, siis toon välja punktid koolist:

*Koolipäev algab 7.45. Jah, tundke mulle kaasa eestlased.

*Tunnid on 60 minutit. :/

*Koolipäev ei ületa 14.30-net., v.a huviringid pärast kooli. Seega no more pikki koolipäevi. Kadestage eestlased.:)

*Koolis käiakse välisjalatsite ja üleriietega. Selline asi nagu riietehoid.- ei tea, pole kuulnud. Ei eksisteeri.

*Koolis on igast rahvusest inimesi. sealhulgas hästi palju asiaate! :D

*Kool on megasuur ja mega külm.Täna ma sõnaotseses mõttes lõdisesin, aga sakslased käivad suht suvalt lühkarites või maikades. Kuid enamus siiski kannab ka nahktagi vms

*Söök võetakse kodunt kaasa. How cool is dat? NOT! IM SO HUNGRY ALWAYS.

*Telodes tunnis eriti ei olda, või vähemalt mitte nii, et õps näeks, kuid kotid on lauapeal.

*Poisid on kirjanduse tunnis aktiivsemad ja istuvad ees. See on nii imelik.;D

*Õppealajuhataja mõtles ja siis OHH paneme su 12. klassi ja teadusharru. Üks küsimus- MIKS?! aga eesti õpetajad peavad nõõd mu üle eriti uhked olema...

*Keegi ei suuda minu nime hääldada. Vana uudis juba..

*Ma eksisin seal koolis ära ja läksin paanikasse. :D

*Mul on kolmel päeval nädalas vaid neli tundi. Ja ainult kahel korral nädalas pean esimeseks tunniks minema. 

*Esmaspäeviti kui on neli tundi, siis neljas tund on Teater.

* Hakkan järgmisest nädalas Muusikalis käima.

*Iga klass läheb kevadel reisile ja minu klass läheb Kopenhaageni, kuid ma ei ole kindel kas lähen, sest see on üpris kallis löbu.

FAKTE ÜLDISELT:

*Mul on hostõde 17-aastane.

*Mul on ema, kes on suht vinge.

*Meiega on nädal aega mu hostõe sõbranna prantsusmaalt.

*Mul on kas palav või külm

*Ma olen koguaeg näljane

*Nad söövad sooja toitu korra päevas

*Ma olen koguaeg väsinud

*Enamus sakslastel on mööbel samast kohast pärit ja uksed on samasugused ühesuguste võtmetega

*Süüakse kodus

üldiselt meeldib mulle siin peres rohkem, kuna ma tunnen end siin palju rohkem vabana. Ma veedan enamusaja all ja ma pole enam niii kinni nutimaailmast.Loodan, et leian ka mingid sõbrad koolist. Hakkan käima ka fitnessklubis. Tuba ja maja on siin väiksem ja mulle meeldib sest ma siiski pole harjunud hullus luksuses elama. Ma tahan tunda ennast, kui kodus, mitte kui kohas, kus ma ei hinga, kartes midagi katki teha. Exchangeyear- not good, not bad, but different! ( Vahetusaasta- pole hea, pole halb, vaid erinev.) Ma loodan, et varsti loksuvad asjad omale kohtadele, kuid seniks tänan ma oma regulaarseid lugejaid, kes tunnevad ikka ja jälle muret selle üle, kuhu ma kadunud olen ja miks ma ei kirjutanud.

Phototimeeee:

Esimene emotsioon

Tüdruk Lõuna-Aafrikast ning jah, ta on valge.

ma ei oska seletada, mis see on on, aga see seest jumala lahe ja õlevalt on suurepärane vaade. must go there!

 mu hostpere poja sünnipäeval. Sain selle golfiautoga ka sõita. olen lahe olen.

Hostpere isa on golfiklubiliige

kahtlane pilt, aga suva

mu armsad

restoran mäe otsas

Kareli viimane kokkupuude Frisbeega, mille ta katusele viskas kogemata. :.D

Pole õnnelik

Kohe õldse mitte

Jumal tänatud et see läbi sai.

FINISHHH JEESSSSSS LÄBIIII

sain süüa

nummid eks

Mini oktoberfest

Lemmikõpsid

3 eestlast

türgi tantsu tantsimas :'D

Karel pidi mingi eesti anekdoodi saksa keeles lugema. See oli megapikk. Eestlane, sakslane, venelane anekdoot.:D

Kurb moment.Kõik nutsid pärast.

Oehh jahh, ma laadisin neid pilte siia täpselt kaks tundi. Ja mul neid pilte väga palju veel, aga jah tahan magada, homme kell 6 ülesse juba. võisiis täna õigemini juba. Teie kell on hetkel pool kolm. 

Head ööd!