Niisiis. Kui olin eestis, siis ei suutnud ära oodata, millal jõuan Saksamaale, et kirjutada oma esimene blogipostitus uues riigis. Jõudes siia pole olnud aega ega jaksu ka väikest lõiku kirjutada, kuna alati oli tegemist ning kui õhtul lähen oma tuppa ja heidan megasuurde voodisse, siis pole nagu üldse tahtmist kirjutada, kuid suurimaks takistuseks oli see, et polnud internetiühendust.
Kodus on wifi, aga see ei ühendu millegipärast, nad jamavad sellega hiljem. Seega ostsime omale sim kaardid (mina ja võp lõuna-aafrikast), kus peal oli ka 300mb internetti, kuid teadagi, et see eriti kaua ei kesta, aga hea seegi. Mu teises peres on norm wifi ja seal saab ilusti olla netis. Aga olgu, see selleks, kirjutan oma senistest tegemistest ja käikudest...
PS! Järgmist teksti võite vahele jätta kuni eilse ja tänase päevani, kuna see vahepealne tekst on pigem minule endale mõeldud. Seega skippige see.
Back to Estonia:
Tuli välja, et mul on kaks tõelist sõbrannat, kes tulid mind lennujaama saatma öösel. Jonne sõitis Otepäält järvele, et minuga Tallinna kaasa sõita ja hiljem otepääle tagasi.. AITÄH! Tore, et sellised sõbrannad on.
Triinu tuli juba vara päeval minu poole ja tegi minuga kõike koos. Hakkas padukas ja ma täiega tahtsin minna välja ning ta tuli ja jooksis minuga paduka käes, olles hiljem läbimärg nagu minagi.
Ma olen väga tänulik neile kahele tüdrukule, et nad suutsid oma aega niimoodi planeerida, et tulid ja saatsid mu ära.
Tänan ka Dianat nende kenade rooside eest!
Ja tänan seda inimest, kes öösel kell pool kaks rõdult karjus mulle head vahetusaastat. Küll ta teab ise, keda ma mõtlen.
Aitäh ka neile, kes kirjutasid lihtsalt facebookis mulle häid soove.
Thank You!!
Niisiiis Jõudsime lennujaama...
Sain kokku ka teiste 'sakslastega'. Tegime check-in ära, jätsime inimestega hüvasti ja suundusime turvaväravate juurde. Sain ilusti läbi ning karjusin Skennule ( vahetusõpilane, kes lendas minuga saksamaale), et ta ootaks mind. Tema lendas esimest korda, mina mitte, kuid ma olen harjunud alati järgnema, mitte ise juhatama ja nii me hakkasimegi rääkima sellest, mida me kingime peredele jms ja kõndisime mingitest värvates läbi, kohta, kust saab lennujaamast välja ning me ei saanud tagasi neist väravatest minna.
Ühtki inimest ega koristajat polnud. Me täiega naersime ning ma paanitsesin ka. Me ei vaatanud nagu üldse neid Gate numbreid ja kõndisime valesti. Helistasime YFU kontorisse, kuid siis nägime kahte noormeest, kes töötavad lennujaamas. Hakkasime neile lehvitama, nagu maja oleks kuskil põlenud. Nad tulid ja viisid meid tagasi algusese EHK uuesti kontrollväravatesse. Pidime uuesti läpaka ja muu jama välja võtma jne.
Seal kontrollväravates oli ka üks noor poiss ja siis ta vaatas minu poole ja ütles: oot, kas sa alles polnud siin? Ma naeratasin ja ütlesin, et läksin valesti kogemata. Ta naeratas ja avas mulle veel ühe lindi ja kutsus mu sinna. ( nii armas) ja ütles, et ta võib mu ise kohale juhatada. Ma olin nõus, ootasime Skennu ka ära ja siis viidi lausa meid kiiremat teed pidi läbi koodiga lukustatud ukse. Me tänasime teda ja läksime õigesse kohta.
Kohe omas Eesti lennujaamas selline naljakas insident. :'D
Ootasime mingi tunnikese ümaralt ja suundusime bussiga lennukisse, mis oli imepisike ja ebamugav ning lärmakas. Lendasime Soome. Soomes ootasime ka natuke ja siis istusime suurem lennuki peale, mis oli minujaoks ikkagi ebamugav ja suht lärmakas ka soomlastekamba tõttu, kes istusid meie taga ja kõrval. Magada ma eriti ei saanud. Ootasime Skennuga megakaua seda breakfasti, mis oli suht võileib ja jook kõrval. Kell tiksus juba 9 ja me olime Skennuga õnnelikud, et jess oleme kohal, aga siis ütlesid teised, et me peame vaatama saksa aja järgi ning see tähendas, et veel tund aega sõitu. How sad was that?! :(
Kuid LÕPUKS jõudsime kohale. Julmalt väsinud kõik. Läksime kohta, kus saime oma pagasit oodata. Kõik lootsid, et nende pagas katki ei oleks. Ma suht igavusest hakkasin ennustama ja panin tüdrukud järjekorda, kes saab ennem pagasi, ütlesin, et ma saan esimesena, üks tüdruk saab teisena, Eva-Maria kolmandana, Kersti neljandana ja kas te kujutate pilti? Ma panin kõik täpppi!!! :D
Niisiis Skennu ja Eva-Maria vanemad tulid lennujaama vastu ja minule, Kerstile ja Karelile tuli saksa vabatahtlik vastu. Seega pidime võtma oma 7 asja ning rongile liikuma ja ütleme see rongilt rongile liikumine kottidega, mil kõik liftid pmts katki olid, polnud just väga tore, sest me jõudsime ca 4 paiku kohale alles, kui ma ei eksi. Igastahes mitu tundi oli neid rongide sõitu.
Olin magamata, näljas ja muud sada häda. Ma olin ainuke, kes oli teisest linnast ja mu keelelaagri perekonna maja asub maal ning me sõitsime sinnapoolteist tundi. Vastu tuli mulle hostema. Rääkisime igasugustest asjadest, kuigi ma üldse ei jaksanud rääkida...
Jõudsime majja ning see maja oli megasuur. Suur tuba, söömisnurk ja köök olid kokku sama suur nagu mu korter Eestis. Hostema näitas mulle maja, mis oli kahe korruseline, kuigi vabalt oleks võinud ehitada kolm, kui mitte neli. Mina ja võp lõuna-aafrikast saime teise korruse, kus oli meile mõlemale pesuruum ja kaks magamistuba, mis olid suht suured. Majal oli ka hästi suur aed, mis oleks saanud eestis, aasta parima aia tiitli kindlalt.
sel õhtul ma läksin enne 8 magama ja ma ei näinudki pereisa ega tüdrukut lõuna-aafrikast. Magasin hommikul ja nägin neid ka alles hommikul.
Jumala imelik on istuda kõik koos suures lauas, kus on kõik nagu restoranis. Mitu tüüpi saia kandikul. VÕI oli eraldi kausis. Erinevad joogid. Kuuma joogi tassid ning lihtsalt klaasid. Kõik oli omale kohale pandud ja ma ei tea, ma sõin ühte saia mingi 15 minutit, kuna nad kogu aeg rääkisid meiega ja ma eitahtnud, et suu oleks täis mul.
Eile 02.08.14
Ostsime uued sim kaardid saksa numbritega. Käisime kuskil linnas vms, mis meenutas Tallinna vanalinna. Sõima sealses restoranis, kus on väga suured portsud. Sain lõpuks ka oma huawei-le kaaned ja suures poes oli mu telefonile ainult ühed kaaned ja needki olid viimased. Midagi muud me eriti ei teinudki. Ma pakkisin oma asjad lahti ja panin kappi. Mul ju nüüd jumala suur kapp ja ka eraldi riieteruum minu toas.
Täna 03.08.14
Pidime kell 8 ärkama. 9 sõime hommikust ja kell 10 tuli koduabiline, kes hakkas maja koristama. Meie sõitsime minema, kuna mu hostvanemate poja Fabian-il on täna sünnipäev!
Kõigepealt tegime peatuse ühe hästi vana gaasi paagi juures, mis oli mingi 100m kõrge ehk. Seal tehti nüüd muuseum sisse. Läksime sisse ja seal oli megalahe. Kõigepealt oli esimesel ja teisel korrusel maalinäitus, kus oli ka mona lisa portree ning ka kujud erinevad.Kolmandal korrusel kuni laeni oli täiega pime ja mööda paagi seina käisid triibud erinevas suunas, vahepeal olid ka täpid.Taustaks mängis relax muusika. Treppide peal olid hästi suured padjad, kuhu sai terve kehaga peale minna ja lihstalt nautida seda rahulikku muusikaid ja neid liikuvaid triipe, millel polnud mingit mõtet, kuid mis olid lihtsalt rahustavad ja lahedad. Seda peab ise nägema, kuna seletusest te tõenäoliselt midagi ei suutnud ette kujutada. Lisaks läks seal paagis klassist lift ülesse ja sealt sai minna paagi katusele ja sai näha üliilusat vaadet. (pildid all)
Kui saime asjad vaadetud ning ära relaxitud, suundusime golfirajale, kus oli restoran, milles peetigi sünnipäeva. Nende pere ongi golfimängijad seega sain ka laheda golfiautoga sõita. Sõime seal jällegi roogasid, mis olid mega suured ja ma vaevalt punnitan sisse ja seda toitu muutkui toodi ja toodi ning mees, kellel oli sünnipäev, ütles saksa keeles, et ärgu ma nii julmalt punnitagu seda toitu omale sisse, et pole vaja enam süüa, kui ei taha. Sellest lausest sain ka mina aru. Kõik naersid.
Ja nüüd päeva lahedaime osa. Me läksime kohta, mida mina nimetan Tivolisse. See oli euroopa suurim ja seeoli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ägeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee. Sain oma elusõidud tehtud. restoranis söödud snitsel sai ikka korralikult kõhus üles-alla hüppata.
Sellega lõppes mu päev. Sõitsime mingi poolteist tundi tagasi ja nüüd ma istun oma toa kiiktoolis ja kirjutan. Olen väsinud. Homme hakkab keelelaager, seega raske keele õppimine hakkab pihta.
Pilte siis:
Kodus on wifi, aga see ei ühendu millegipärast, nad jamavad sellega hiljem. Seega ostsime omale sim kaardid (mina ja võp lõuna-aafrikast), kus peal oli ka 300mb internetti, kuid teadagi, et see eriti kaua ei kesta, aga hea seegi. Mu teises peres on norm wifi ja seal saab ilusti olla netis. Aga olgu, see selleks, kirjutan oma senistest tegemistest ja käikudest...
PS! Järgmist teksti võite vahele jätta kuni eilse ja tänase päevani, kuna see vahepealne tekst on pigem minule endale mõeldud. Seega skippige see.
Back to Estonia:
Tuli välja, et mul on kaks tõelist sõbrannat, kes tulid mind lennujaama saatma öösel. Jonne sõitis Otepäält järvele, et minuga Tallinna kaasa sõita ja hiljem otepääle tagasi.. AITÄH! Tore, et sellised sõbrannad on.
Triinu tuli juba vara päeval minu poole ja tegi minuga kõike koos. Hakkas padukas ja ma täiega tahtsin minna välja ning ta tuli ja jooksis minuga paduka käes, olles hiljem läbimärg nagu minagi.
Ma olen väga tänulik neile kahele tüdrukule, et nad suutsid oma aega niimoodi planeerida, et tulid ja saatsid mu ära.
Tänan ka Dianat nende kenade rooside eest!
Ja tänan seda inimest, kes öösel kell pool kaks rõdult karjus mulle head vahetusaastat. Küll ta teab ise, keda ma mõtlen.
Aitäh ka neile, kes kirjutasid lihtsalt facebookis mulle häid soove.
Thank You!!
Niisiiis Jõudsime lennujaama...
Sain kokku ka teiste 'sakslastega'. Tegime check-in ära, jätsime inimestega hüvasti ja suundusime turvaväravate juurde. Sain ilusti läbi ning karjusin Skennule ( vahetusõpilane, kes lendas minuga saksamaale), et ta ootaks mind. Tema lendas esimest korda, mina mitte, kuid ma olen harjunud alati järgnema, mitte ise juhatama ja nii me hakkasimegi rääkima sellest, mida me kingime peredele jms ja kõndisime mingitest värvates läbi, kohta, kust saab lennujaamast välja ning me ei saanud tagasi neist väravatest minna.
Ühtki inimest ega koristajat polnud. Me täiega naersime ning ma paanitsesin ka. Me ei vaatanud nagu üldse neid Gate numbreid ja kõndisime valesti. Helistasime YFU kontorisse, kuid siis nägime kahte noormeest, kes töötavad lennujaamas. Hakkasime neile lehvitama, nagu maja oleks kuskil põlenud. Nad tulid ja viisid meid tagasi algusese EHK uuesti kontrollväravatesse. Pidime uuesti läpaka ja muu jama välja võtma jne.
Seal kontrollväravates oli ka üks noor poiss ja siis ta vaatas minu poole ja ütles: oot, kas sa alles polnud siin? Ma naeratasin ja ütlesin, et läksin valesti kogemata. Ta naeratas ja avas mulle veel ühe lindi ja kutsus mu sinna. ( nii armas) ja ütles, et ta võib mu ise kohale juhatada. Ma olin nõus, ootasime Skennu ka ära ja siis viidi lausa meid kiiremat teed pidi läbi koodiga lukustatud ukse. Me tänasime teda ja läksime õigesse kohta.
Kohe omas Eesti lennujaamas selline naljakas insident. :'D
Ootasime mingi tunnikese ümaralt ja suundusime bussiga lennukisse, mis oli imepisike ja ebamugav ning lärmakas. Lendasime Soome. Soomes ootasime ka natuke ja siis istusime suurem lennuki peale, mis oli minujaoks ikkagi ebamugav ja suht lärmakas ka soomlastekamba tõttu, kes istusid meie taga ja kõrval. Magada ma eriti ei saanud. Ootasime Skennuga megakaua seda breakfasti, mis oli suht võileib ja jook kõrval. Kell tiksus juba 9 ja me olime Skennuga õnnelikud, et jess oleme kohal, aga siis ütlesid teised, et me peame vaatama saksa aja järgi ning see tähendas, et veel tund aega sõitu. How sad was that?! :(
Kuid LÕPUKS jõudsime kohale. Julmalt väsinud kõik. Läksime kohta, kus saime oma pagasit oodata. Kõik lootsid, et nende pagas katki ei oleks. Ma suht igavusest hakkasin ennustama ja panin tüdrukud järjekorda, kes saab ennem pagasi, ütlesin, et ma saan esimesena, üks tüdruk saab teisena, Eva-Maria kolmandana, Kersti neljandana ja kas te kujutate pilti? Ma panin kõik täpppi!!! :D
Niisiis Skennu ja Eva-Maria vanemad tulid lennujaama vastu ja minule, Kerstile ja Karelile tuli saksa vabatahtlik vastu. Seega pidime võtma oma 7 asja ning rongile liikuma ja ütleme see rongilt rongile liikumine kottidega, mil kõik liftid pmts katki olid, polnud just väga tore, sest me jõudsime ca 4 paiku kohale alles, kui ma ei eksi. Igastahes mitu tundi oli neid rongide sõitu.
Olin magamata, näljas ja muud sada häda. Ma olin ainuke, kes oli teisest linnast ja mu keelelaagri perekonna maja asub maal ning me sõitsime sinnapoolteist tundi. Vastu tuli mulle hostema. Rääkisime igasugustest asjadest, kuigi ma üldse ei jaksanud rääkida...
Jõudsime majja ning see maja oli megasuur. Suur tuba, söömisnurk ja köök olid kokku sama suur nagu mu korter Eestis. Hostema näitas mulle maja, mis oli kahe korruseline, kuigi vabalt oleks võinud ehitada kolm, kui mitte neli. Mina ja võp lõuna-aafrikast saime teise korruse, kus oli meile mõlemale pesuruum ja kaks magamistuba, mis olid suht suured. Majal oli ka hästi suur aed, mis oleks saanud eestis, aasta parima aia tiitli kindlalt.
sel õhtul ma läksin enne 8 magama ja ma ei näinudki pereisa ega tüdrukut lõuna-aafrikast. Magasin hommikul ja nägin neid ka alles hommikul.
Jumala imelik on istuda kõik koos suures lauas, kus on kõik nagu restoranis. Mitu tüüpi saia kandikul. VÕI oli eraldi kausis. Erinevad joogid. Kuuma joogi tassid ning lihtsalt klaasid. Kõik oli omale kohale pandud ja ma ei tea, ma sõin ühte saia mingi 15 minutit, kuna nad kogu aeg rääkisid meiega ja ma eitahtnud, et suu oleks täis mul.
Eile 02.08.14
Ostsime uued sim kaardid saksa numbritega. Käisime kuskil linnas vms, mis meenutas Tallinna vanalinna. Sõima sealses restoranis, kus on väga suured portsud. Sain lõpuks ka oma huawei-le kaaned ja suures poes oli mu telefonile ainult ühed kaaned ja needki olid viimased. Midagi muud me eriti ei teinudki. Ma pakkisin oma asjad lahti ja panin kappi. Mul ju nüüd jumala suur kapp ja ka eraldi riieteruum minu toas.
Täna 03.08.14
Pidime kell 8 ärkama. 9 sõime hommikust ja kell 10 tuli koduabiline, kes hakkas maja koristama. Meie sõitsime minema, kuna mu hostvanemate poja Fabian-il on täna sünnipäev!
Kõigepealt tegime peatuse ühe hästi vana gaasi paagi juures, mis oli mingi 100m kõrge ehk. Seal tehti nüüd muuseum sisse. Läksime sisse ja seal oli megalahe. Kõigepealt oli esimesel ja teisel korrusel maalinäitus, kus oli ka mona lisa portree ning ka kujud erinevad.Kolmandal korrusel kuni laeni oli täiega pime ja mööda paagi seina käisid triibud erinevas suunas, vahepeal olid ka täpid.Taustaks mängis relax muusika. Treppide peal olid hästi suured padjad, kuhu sai terve kehaga peale minna ja lihstalt nautida seda rahulikku muusikaid ja neid liikuvaid triipe, millel polnud mingit mõtet, kuid mis olid lihtsalt rahustavad ja lahedad. Seda peab ise nägema, kuna seletusest te tõenäoliselt midagi ei suutnud ette kujutada. Lisaks läks seal paagis klassist lift ülesse ja sealt sai minna paagi katusele ja sai näha üliilusat vaadet. (pildid all)
Kui saime asjad vaadetud ning ära relaxitud, suundusime golfirajale, kus oli restoran, milles peetigi sünnipäeva. Nende pere ongi golfimängijad seega sain ka laheda golfiautoga sõita. Sõime seal jällegi roogasid, mis olid mega suured ja ma vaevalt punnitan sisse ja seda toitu muutkui toodi ja toodi ning mees, kellel oli sünnipäev, ütles saksa keeles, et ärgu ma nii julmalt punnitagu seda toitu omale sisse, et pole vaja enam süüa, kui ei taha. Sellest lausest sain ka mina aru. Kõik naersid.
Ja nüüd päeva lahedaime osa. Me läksime kohta, mida mina nimetan Tivolisse. See oli euroopa suurim ja seeoli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ägeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee. Sain oma elusõidud tehtud. restoranis söödud snitsel sai ikka korralikult kõhus üles-alla hüppata.
Sellega lõppes mu päev. Sõitsime mingi poolteist tundi tagasi ja nüüd ma istun oma toa kiiktoolis ja kirjutan. Olen väsinud. Homme hakkab keelelaager, seega raske keele õppimine hakkab pihta.
Pilte siis:
Jonne-Mina-Triinu
Mina <>Skennu
Mina <>Karel
Hommikusöök
minu ülisuur voodi ( ta on suurem, kui välja paistab)
kiiiiktoooool!!!
Pisike kingitus hostperelt (nii armas)
Aed
Esimene söömine väljas. (suured portsud)
Nüüd see vinge vaade gaasi paagi katuselt:
Halb kvaliteet, kuna autos tehtud, aga jah pretty much minu kodu ümbrus. Maisipõllud ja tuulegeneraatorid.
Ma jamasin mingi tund aega nende piltidega ja pooled ei läinud ülessegi. Aeglane ja pmts olematu nett, seega jah, andestage mulle. järgmine postitus tuleb parem ning paremini loetavam.
baibai
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Kurda...:)