PS! In the end I wrote in English. In broken english, but well, atleast I wrote something.
Üks sõna: KOHUTAV!
Sorri sõbrad, et nii negatiivne olen, kuid ma valetaksin, kui ütleksin, kui lahe siin kõik on. Osaliselt on ja ei ole ka. Ma tahan näidata, kuidas vahetusaasta muudab inimest ja kirjutangi, kuidas praegu tunnen ja võib olla aasta lõpus on täietsi vastupidineja kui nii on, mis tavaliselt ongi, siis loodan, et see innustab teid VÕP.iks hakkama, sest läbi minu näete, millise muutuse läbib üks vahetusõpilane, kes läheb võõrale maale mitte ainult maad ja keelt avastama vaid eelkõige ka iseennnast.
Näiteks sellist mina, milline olen ma siin, pole varem olnud. Siin ma olen teistsugune ja hetkel see eriti kasuks ei tule, sest just praegu vajaksin ma Eesti Õnnet.
Sõprade leidmine ei edene mul ka just väga edukalt, aga ma sain eile ja üleeile teada, et paljud eiräägi minuga, sest:'
*Nad liiga häbelikud/ ei julge
*ei oska inglise keelt
*mu näo ilme tundub vahepeal nii tuim, et arvatakse, et ma äkki arrogant person.
Nüüd ma siis võtsin ette missiooni- võimalikult palju ja tihti naeratada. See saab väga kahtlane olema, sest kõnnin üksinda kuskil ja siis naeran:D:D
Millega ma siis nädal aega tegelesin ?
Käisin koolis ofcourse, kus ma enamasti millestki aru ei saanud.Neljapäeviti on nn kehaline kasvatus pärast kooli ja mina valisin võrkpalli kursuse, kuid sellegipoolest pidime tunni alguses sooja tegema ja lisaks jooksime 100m aja peale. Ma olin üks kiiremaid ja seda mitte ainult tüdrukute seast. Siin linnas traditsioon, et reedel vist, muidu iga aasta toimub kõikide Lübecki koolide vahel spordipäev ja paljud on suht kindlad, et mind pannakse jooksjate võistkonda. Aga mina keeldun, kuid rada on pikem kui 100. Ma olen lühimaa sprinter ja kui tahan head tulemust, siis 100 on max. 60, siis võin enamustele ära teha. Kui me jooksime tunnis kolme kaupa, siis mina sattusin kahe 18 aastase poisiga ja 60-dal meetril olin ma nendega veel samal tasemel, siis nad läksid 2sekundit ette. :D Olen uhke enda üle!:D
Arvasin, et võrkpalli kursuses on kõik mingid mega prood mängijad, aga hell no.. see on täielik katastroof, aga mulle samas meeldib, saamegi kõik koos õppida ja siis isegi mina saan veits pro olla.:D
Kuna on alles kuu möödunud ja siin peres olen olnud alles nädal aega, siis tuleb igast asju osta, pesemisvahendid ja kehka riideid, potaseid, kotti ja üldse nii raske on rahaga siin ümber käia, kuna kõikide vajalike asjade kõrval näed poes megailusat mittevajalikku asja ja siis ostad ära Minu nõrkus- riided!
Niiet jah algus on suuuht raske. Kui rutiini sisse saan ss vb enam pole. Selleks ajaks riideid piisavalt, loodan, et kehka asjad ja kott ka siis olemas ja muu vajalik. Siis läheb asi juba oma teed, aga hetkel, help meee! :'D
Eile käisime Hostõe, prantslase ja hostõe parima sõbrannaga linnas õhtul. Olime baaris, kus tellisin alkoholivaba kokteili, mis oli julmalt hea ja siis natuke süüa. See lõbu läks maksma 15 eurot. Päris kallis. Õks kokteil oli 7.50. ja kuii ma võtsin burgeri ka lisaks, siis sain kartulid tasuta juurde. Sain kõhu juuuuulmalt täis ikka. Seal oli jumala vägev WC. Seest oli nagu muuseum ja taustaks käis üks muinasjutt, mille järgi ka kohviku nimi ( kui ma õigesti mäletan siis Hans im Glück)
************************************************
Kirjutasin eelneva teksti eelmine nädal ja täna on juba teine reede uues peres ja kõik on paljupalju parem. Tegelt oleneb, mis nurgats vaadata. Tervis natuke nihu, aga sõbrad... ISSSAND, mul tekkisid sõbrad ja ülivinged pealekauba. Nad on nii toredad, kui mind üks päev saadeti kolm tundi varem koju, kuna mul oli väike palavik ja kõht julmalt valutas, siis mu sõbrannad, kes ühtlasi ka klassikaaslaed snappisid koguaeg, et WE MISS YOUU. ITS SO BORING WITHOUT YOU.. Oehhh. Nii hea tunne on, et keegi hoolib. Niiet, see nädal selle kohapealt hästi möödunud. Nüüd on tundides lihtsalt igav, mitte masendav. Mõnes tunnis isegi lahe, nagu keemias näiteks, kuna seal teeme tüdrukutega pidevalt nalja.
Nagu öeldakse, siis pahad sõnad jäävad kõige ennem meelde. Niisiis on mulle õpetatud paari naljakat sõna, no ja nemad tahtsid ka teada Eestikeelsed 'halbu sõnu'. Nii naljakas on kuulda ja näha, kuidas Louisa (mu hostõe bestie ja minu hea sõbranna nüüd) käib ringi ja ütleb ''paha sõna'', esiteks juba sellepärast, et tal on julm aksent sees. Nalja peab ikka ka saama.
Hetkel on kõik hästi, kui jätta välja nohu. Täna on meie pool nn 'Ladiesnight'. Hakkame ise pizzat tegema, tuleb meile ca4-5 tüdrukut pluss mina ja mu hostõde. Nad jäävad ööseks ka. Loodan, et saab lahe olema.
Saksa keeles teen ka juba edusamme. Täna keemia tunnilõpus (meil on seal hästi ilus ja naeratav õpetajanna) õtles õpetaja, et olgu, hakkame lõpetama, mul on nälg. (Ich habe hunger) ja kuna ma sain sellest lausest aru ja olin ise ka näljas, siis karjusin üle klassi: Mul kaa! (Ich auh) hahaha, kõik naersid. Siis bioloogias nn walking google (õks klassivend) seletas mu pinginaabritele ühte teemat ja siis küsis lõpus, et kõik said aru? Ja siis mina: jaaa jaaa:D Nad naersid:D
Üks armas asi veel, mis seostub bioloogia tunniga. seal on meesõpetaja, keda austatakse ja kui ta igakord tunni alguses ütleb Hommikust! (Morgen!) ja siis terve klass ütleb Morgen, siis pärast seda ütleb kogu aeg : Morning, Õnne! - SEE ON NIIIII ARMAS JUU. I FEEL SO SPECIAL.:d Ta nägi mul käe taskurätti ja siis keset teemat küsis, et mis viga? ja ma ütlesin: Ich bin Krank. ( ma olen haige) :D aga jah, nii armas, et tunneb huvi, kuna teistele õpetajatele olen ma suht nähtamatu kuju, kes ei räägi, ega vasta. Sorri, et olemas olen eks ole:D
Enne Saksamaale tulekut lubasin ma suure suuga, et oi mina blogin jumala palju, aga nüüd märkan, et nii palju tegemisi ja kui ei tee kah palju, siis nii palju emotsioone ja uut ühes päevas ja siis kui ongi vabaaeg, siis tahan lihtsalt voodis lamada, whatsappis suhelda ja muusikat kuulata. :D
Paar inimest küsisid nagu ikka, et kuidas poistega lood, siis ega ei ole ning taha ka. (Imelik eks?:D) Siin on vägaväga palju ilusaid, lahedaid poisse, kellest võiks ainult unistada, aga ega ei paku huvi jah. Mul omal silmarõõm olemas ja kavatsen temast hoida nii kaua kinni kuni saan. Ta on ainuke poiss, kellest hetkel hoolin, seega teised: Move on. That heart is taken.<3
Ma igatsen oma eestisakslasi:D Kerstit ja Karelit ( oma K&K-d):D Peaks üks päev nendega kokku saama ning samuti ka Robertaga! :)
Käin fitnessklubis. Siinne näeb välja nagu filmis ja need mehed, kes seal käivad. Tõeline silmailu. Tore, kui enda eest hoolitsetakse. Homme lähen linna koolikotti ja spordijalatseid ostma. Praeguseks lõpetan.
Well, I will write now little bit in english too. Forgive me my mistakes, but I am more than sure that you will understand what I write.
First week was hard. Not only physically, but more Mentaly. I didn't have friends and I had only one wish- to get home. Real home. Estonia. and one thought- why the heck I came here? I was hating my life at that point. I felt that was the worse choice I've ever done. I shouldn't come here...
It was really hard to handleit. Because everyday I ride to school, stayed somewhere in the corner and as I don't understand what they are talking about in lessons then I can't be a part of discussion. So what I do everyday at school, at lessons? - Sit, watch, hear the language I don't understand, drawing and playing SUDOKU! :D
At the weekend we went to aqvarium or something. There were sharks and other fish, but sharks- they were soooo coool! :D That they we send a france girl back to france.
So, this week was much better, because I finally found FRIENDS! They are so cute. They are as crazy as me. And when I missed the school, because of sickness, then they snapped me every minute. They are really beautiful and cool people. * well, one of them snapped me right now:D hah*
Now I just have a boring lesson, but not depressing. Maybe Im gonna love this year. Maybe I will not regret that i came here, because what doesen't kill me, makes me stronger.
About boys? Well, not interested of them. Weird yes? But I have my own sunshine back home, and right now I have eyes only for him. I really care about him that it sometimes scares me... Well, there are soo soo much cute and hansdsome boys I could only dream of, but nope, I don't need them.
Today will girls come to our place and we'll make pizza and talk, So, thats going to be some kind of 'Ladiesnight'. They will stay at night.
I started to go to Fitness club. Its very cool. I like it. Tomorrow I will go to town and buy schoolbag and sportshoes.
But for now I will go away. I Have such a runny nose. Damnn. Tsauuu
Üks sõna: KOHUTAV!
Sorri sõbrad, et nii negatiivne olen, kuid ma valetaksin, kui ütleksin, kui lahe siin kõik on. Osaliselt on ja ei ole ka. Ma tahan näidata, kuidas vahetusaasta muudab inimest ja kirjutangi, kuidas praegu tunnen ja võib olla aasta lõpus on täietsi vastupidineja kui nii on, mis tavaliselt ongi, siis loodan, et see innustab teid VÕP.iks hakkama, sest läbi minu näete, millise muutuse läbib üks vahetusõpilane, kes läheb võõrale maale mitte ainult maad ja keelt avastama vaid eelkõige ka iseennnast.
Näiteks sellist mina, milline olen ma siin, pole varem olnud. Siin ma olen teistsugune ja hetkel see eriti kasuks ei tule, sest just praegu vajaksin ma Eesti Õnnet.
Sõprade leidmine ei edene mul ka just väga edukalt, aga ma sain eile ja üleeile teada, et paljud eiräägi minuga, sest:'
*Nad liiga häbelikud/ ei julge
*ei oska inglise keelt
*mu näo ilme tundub vahepeal nii tuim, et arvatakse, et ma äkki arrogant person.
Nüüd ma siis võtsin ette missiooni- võimalikult palju ja tihti naeratada. See saab väga kahtlane olema, sest kõnnin üksinda kuskil ja siis naeran:D:D
Millega ma siis nädal aega tegelesin ?
Käisin koolis ofcourse, kus ma enamasti millestki aru ei saanud.Neljapäeviti on nn kehaline kasvatus pärast kooli ja mina valisin võrkpalli kursuse, kuid sellegipoolest pidime tunni alguses sooja tegema ja lisaks jooksime 100m aja peale. Ma olin üks kiiremaid ja seda mitte ainult tüdrukute seast. Siin linnas traditsioon, et reedel vist, muidu iga aasta toimub kõikide Lübecki koolide vahel spordipäev ja paljud on suht kindlad, et mind pannakse jooksjate võistkonda. Aga mina keeldun, kuid rada on pikem kui 100. Ma olen lühimaa sprinter ja kui tahan head tulemust, siis 100 on max. 60, siis võin enamustele ära teha. Kui me jooksime tunnis kolme kaupa, siis mina sattusin kahe 18 aastase poisiga ja 60-dal meetril olin ma nendega veel samal tasemel, siis nad läksid 2sekundit ette. :D Olen uhke enda üle!:D
Arvasin, et võrkpalli kursuses on kõik mingid mega prood mängijad, aga hell no.. see on täielik katastroof, aga mulle samas meeldib, saamegi kõik koos õppida ja siis isegi mina saan veits pro olla.:D
Kuna on alles kuu möödunud ja siin peres olen olnud alles nädal aega, siis tuleb igast asju osta, pesemisvahendid ja kehka riideid, potaseid, kotti ja üldse nii raske on rahaga siin ümber käia, kuna kõikide vajalike asjade kõrval näed poes megailusat mittevajalikku asja ja siis ostad ära Minu nõrkus- riided!
Niiet jah algus on suuuht raske. Kui rutiini sisse saan ss vb enam pole. Selleks ajaks riideid piisavalt, loodan, et kehka asjad ja kott ka siis olemas ja muu vajalik. Siis läheb asi juba oma teed, aga hetkel, help meee! :'D
Eile käisime Hostõe, prantslase ja hostõe parima sõbrannaga linnas õhtul. Olime baaris, kus tellisin alkoholivaba kokteili, mis oli julmalt hea ja siis natuke süüa. See lõbu läks maksma 15 eurot. Päris kallis. Õks kokteil oli 7.50. ja kuii ma võtsin burgeri ka lisaks, siis sain kartulid tasuta juurde. Sain kõhu juuuuulmalt täis ikka. Seal oli jumala vägev WC. Seest oli nagu muuseum ja taustaks käis üks muinasjutt, mille järgi ka kohviku nimi ( kui ma õigesti mäletan siis Hans im Glück)
************************************************
Kirjutasin eelneva teksti eelmine nädal ja täna on juba teine reede uues peres ja kõik on paljupalju parem. Tegelt oleneb, mis nurgats vaadata. Tervis natuke nihu, aga sõbrad... ISSSAND, mul tekkisid sõbrad ja ülivinged pealekauba. Nad on nii toredad, kui mind üks päev saadeti kolm tundi varem koju, kuna mul oli väike palavik ja kõht julmalt valutas, siis mu sõbrannad, kes ühtlasi ka klassikaaslaed snappisid koguaeg, et WE MISS YOUU. ITS SO BORING WITHOUT YOU.. Oehhh. Nii hea tunne on, et keegi hoolib. Niiet, see nädal selle kohapealt hästi möödunud. Nüüd on tundides lihtsalt igav, mitte masendav. Mõnes tunnis isegi lahe, nagu keemias näiteks, kuna seal teeme tüdrukutega pidevalt nalja.
Nagu öeldakse, siis pahad sõnad jäävad kõige ennem meelde. Niisiis on mulle õpetatud paari naljakat sõna, no ja nemad tahtsid ka teada Eestikeelsed 'halbu sõnu'. Nii naljakas on kuulda ja näha, kuidas Louisa (mu hostõe bestie ja minu hea sõbranna nüüd) käib ringi ja ütleb ''paha sõna'', esiteks juba sellepärast, et tal on julm aksent sees. Nalja peab ikka ka saama.
Hetkel on kõik hästi, kui jätta välja nohu. Täna on meie pool nn 'Ladiesnight'. Hakkame ise pizzat tegema, tuleb meile ca4-5 tüdrukut pluss mina ja mu hostõde. Nad jäävad ööseks ka. Loodan, et saab lahe olema.
Saksa keeles teen ka juba edusamme. Täna keemia tunnilõpus (meil on seal hästi ilus ja naeratav õpetajanna) õtles õpetaja, et olgu, hakkame lõpetama, mul on nälg. (Ich habe hunger) ja kuna ma sain sellest lausest aru ja olin ise ka näljas, siis karjusin üle klassi: Mul kaa! (Ich auh) hahaha, kõik naersid. Siis bioloogias nn walking google (õks klassivend) seletas mu pinginaabritele ühte teemat ja siis küsis lõpus, et kõik said aru? Ja siis mina: jaaa jaaa:D Nad naersid:D
Üks armas asi veel, mis seostub bioloogia tunniga. seal on meesõpetaja, keda austatakse ja kui ta igakord tunni alguses ütleb Hommikust! (Morgen!) ja siis terve klass ütleb Morgen, siis pärast seda ütleb kogu aeg : Morning, Õnne! - SEE ON NIIIII ARMAS JUU. I FEEL SO SPECIAL.:d Ta nägi mul käe taskurätti ja siis keset teemat küsis, et mis viga? ja ma ütlesin: Ich bin Krank. ( ma olen haige) :D aga jah, nii armas, et tunneb huvi, kuna teistele õpetajatele olen ma suht nähtamatu kuju, kes ei räägi, ega vasta. Sorri, et olemas olen eks ole:D
Enne Saksamaale tulekut lubasin ma suure suuga, et oi mina blogin jumala palju, aga nüüd märkan, et nii palju tegemisi ja kui ei tee kah palju, siis nii palju emotsioone ja uut ühes päevas ja siis kui ongi vabaaeg, siis tahan lihtsalt voodis lamada, whatsappis suhelda ja muusikat kuulata. :D
Paar inimest küsisid nagu ikka, et kuidas poistega lood, siis ega ei ole ning taha ka. (Imelik eks?:D) Siin on vägaväga palju ilusaid, lahedaid poisse, kellest võiks ainult unistada, aga ega ei paku huvi jah. Mul omal silmarõõm olemas ja kavatsen temast hoida nii kaua kinni kuni saan. Ta on ainuke poiss, kellest hetkel hoolin, seega teised: Move on. That heart is taken.<3
Ma igatsen oma eestisakslasi:D Kerstit ja Karelit ( oma K&K-d):D Peaks üks päev nendega kokku saama ning samuti ka Robertaga! :)
Käin fitnessklubis. Siinne näeb välja nagu filmis ja need mehed, kes seal käivad. Tõeline silmailu. Tore, kui enda eest hoolitsetakse. Homme lähen linna koolikotti ja spordijalatseid ostma. Praeguseks lõpetan.
Well, I will write now little bit in english too. Forgive me my mistakes, but I am more than sure that you will understand what I write.
First week was hard. Not only physically, but more Mentaly. I didn't have friends and I had only one wish- to get home. Real home. Estonia. and one thought- why the heck I came here? I was hating my life at that point. I felt that was the worse choice I've ever done. I shouldn't come here...
It was really hard to handleit. Because everyday I ride to school, stayed somewhere in the corner and as I don't understand what they are talking about in lessons then I can't be a part of discussion. So what I do everyday at school, at lessons? - Sit, watch, hear the language I don't understand, drawing and playing SUDOKU! :D
At the weekend we went to aqvarium or something. There were sharks and other fish, but sharks- they were soooo coool! :D That they we send a france girl back to france.
So, this week was much better, because I finally found FRIENDS! They are so cute. They are as crazy as me. And when I missed the school, because of sickness, then they snapped me every minute. They are really beautiful and cool people. * well, one of them snapped me right now:D hah*
Now I just have a boring lesson, but not depressing. Maybe Im gonna love this year. Maybe I will not regret that i came here, because what doesen't kill me, makes me stronger.
About boys? Well, not interested of them. Weird yes? But I have my own sunshine back home, and right now I have eyes only for him. I really care about him that it sometimes scares me... Well, there are soo soo much cute and hansdsome boys I could only dream of, but nope, I don't need them.
Today will girls come to our place and we'll make pizza and talk, So, thats going to be some kind of 'Ladiesnight'. They will stay at night.
I started to go to Fitness club. Its very cool. I like it. Tomorrow I will go to town and buy schoolbag and sportshoes.
But for now I will go away. I Have such a runny nose. Damnn. Tsauuu
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Kurda...:)