On top of the world

Kirjutan täna siis ülipika postituse, kuna tükk aega ei kirjutanud, kuna vahendeid selleks polnud. * pisar *

Teemad:

1.Kuidas jõudsin ma uude koju jms

2. Esmamuljed perest>nüüdsed muljed

3.Kool ja kõik sinna juurde kuuluv

4.Mäkkeronimine, rattasõit, salsa

5.Tantsud

6.Perekokkutulek Dresdenis

7.Raha

8.Tulevikuplaanid

9.Saksa keel

10. TOIT!

11.Faktid

Niiet, kui miski ei huvita võite ülekerida.

Topic One- Kuidas ma sattusin Baierimaale?

Nagu ma juba mainisin, siis pidin pere vahetama ja kui ma Hamburgis käisin nõustaja jutul, siis ta ütles, et tegelikult üks pere otsib VÕP-i, aga nad elavad täiesti teisel pool Saksamaad. Lõuna-Saksamaal. Baierimaal. Kohe Austria (Salzburgi) kõrval. Ca 15min autosõitu. Aga siiski nad küsisid mult ennem, et kas ma ikka soovin, kuna ma pean ju kõik nullist alustama (ka keele suhtes, kuna seal täiesti teistsugune murrak) Ja ma olin just leidnud sõbrad ka Lübeckist ja üldse kui mitte arvestada perekonda, siis kõik hakkas omale kohale loksuma. Ka keel arenes iga korraga. Seega, kui ma oleksin öelnud, et ei, ma tahaks ikka Lübecki lähedale jääda, siis ma arvan, et ka see oleks variant. Nad lihtsalt oleksid rohkem otsinud.

Kuid selleks ma vahetusaastale tulingi, et saada KOGEMUSI. Et SEIGELDA ja hüpata üle enese varju ning kuna ma algselt tahtsingi nii väga baierimaale mägede keskele (pole varem kunagi mägesid näinud), siis olin kohe käpp.  Suht ülejärgmine päev tuli täpne vastus, et nad on nõus mind võtma ja juba kaks päeva pärast seda pidin ma rongile istuma. Louisast ja Vanessast oli mul kõige kurvem lahku minna. Nad said mulle vähese ajaga väga kallideks ja meil olid suured plaanid, et hakkame käime Fitness klubis ja värki. HEA, et ma ei teinud selle klubi lepingut septembris. Ma kohe tundsin, et pean ootama ühe kuu.

Laupäev oli see päev, kui suundusin Lübecki rongijaama kell 9.08 et sõita kõigepealt Hamburgi. (Oma kohvri saatsin kullerteenusega juba ette ära, kuna ma poleks ealeski 4 kottiga pluss megasuure ja raske kohvriga hakkama saanud) Hamburgis oli mul aega vaid 11 min, et rongi vahetada. Tuligi välja, et pidin rongist väljudes treppidest ülesse kõndima, sealt jällegi edasi ja siis alla kõndima. Jõudsin 5 minutiga õigele platvormile. Ma täiega põdesin, ma ju täielik tuulepea sellessuhtes. Ma lähen ka oma Eesti kodulinnas valele bussile, mis veel siis välismaast rääkida. Igastahes see rong oli kiirrong. Kiiremaid ülde. 300km/h. Ja ma sõitsin sellega 6h. Võite ette kujutada, kui lõbus ja hea mul seal rongis passida oli, kui arvuti aku sai läbi. Raamatuid polnud võtta. Interneti polnud (ainult Telekom kasutajad said wifit). Suundusin siis Müncheni ( see oli aeg, mil veel oli hoogne oktoberfest, seega võite ette kujutada palju seal rongijaamas inimesi oli) Seal oli mul 55min aega ja just siis ma oleks äärepealt oma rongi maha maganud, kuna arvasin, et see vale. Aga just viimasel 5minutil võtsin julguse kokku, kõndisin rongi ja küsisin ühelt noormehelt, et kas see rong/metroo peatub ka Teisendorfis ja siis ta vaatas plaani ja ütles jah ja see oli täielik kergendus. lol. Lõpuks istusin rongi (või ma nimetaks pigem metrooks)valmistudes viimaseks 1.5h sõiduks Ja pean mainima, et see sõit oli palju kohutavam, kui 6h sõit, kuna seal osas, kuhu ma oskasin istuda, tuli kamp oktoberfesti tähistajaid nendes rahvusriietes ja muidugi ei istunud nad seal vaikselt, vaid sõid, jõid, kõndisid ringi, ,LAULSID, KArjUSID ja rääkisid oma kahtlast baierikeelt. Muidugi sinna maani mu saksa keele oskus kanduski. Nende keelest ma ei saanud midagi aru. Need olid ehtsad baierlased. Aga õnneks ühel hetkel istus üks noormees mu vasta ja siis ta hakkas rääkima. Märgin ära, et ta ei osanud inglise keelt ja minu saksa keel, nojahhh.. AGA ta õnneks rääkis normi saksa keelt ja kuna mu teadmised täitsa null ei olnud, siis suutsin teada saada, et ta Tuneesiast ja elanud siin 3aastat vist ja tema arust on baierikeel ka naljakas ja teeb asja raskemaks ja muud toredatki ja minagi suutsin ära seletada, et olen VÕP EEstist ja et nii kaua olin seal ja nüüd sõidan sinna jms. Ma muidugi pidin kõike kümme korda kordama, et ta aru saaks. Lisaks veel see kamp baierlasi, kes karjusid kõrval. Vähemalt suutis ta mu sõitu pooleks tunniks ära sisustada.

lõpuks saabus see hetk, mil pidin maha minema ja nägingi oma perekonda. Tervitamine oli väga konservatiivne. Kättesurumine ja värki. Väikevend võttis kohe mu koti, mis tundus talle vist nii raske, kuna kõndis küll nii, et kohe kukub tal käsi otsast. Istusin autosse ja kus nad terve tee rääkisid minuga. Ma olin nii väsinud, et ma ei suutnud korralikult mõeldagi. Aga see oli väga tore, kuna ma tundsin esimest korda, et nad reaalselt huvituvad minust. Ja nende inglise keel oli miljon korda parem, kui Lübecki perekonnal.Mis muidugi mulle väga kasu ei too keeleõppimisel aga tore oli vahelduseks selgelt aru saada, mis minust tahetakse. Mu aju sai puhata. Jõudsime koju ja issand need mäed. Ma siiamaani pole harjunud nendega. Nad nagu pildile kleebitud. Aga ilusad. Imeilusad. Maja on ka kena, täispuidust kõik ja minu tuba oli maja suurim, mis sobib mulle ideaalselt ja voodi oli seekord suurem, kui lübeckis.  

Topic Two-Esmamuljed perest?->Jätkuvad muljed?

Ma tundsin kohe alguses nendega sidet(connectionit). Eriti isaga (ärge nüüd valesti mõistke eksole), KUNA tal väga sarnane iseloom mu emaga. ainult, et ta rahulikum. (See pole halvaga, emme) Ta kogu aeg tunneb muret, küsib, et kas kõik hästi ja ütleb kogu aeg, et kui miskit viga siis ütle ja leiame lahenduse. Ta isegi õmbles mu kaks kotti terveks. ( ta tegi seda ca 1.5h kuna ta reaalselt tahtis nad terveks õmmelda korralikul. ) Ta on näinud kurjavaeva sellega, et ma ei peaks oma bussi kuupileti (54euri) maksma. Ja leidiski lahenduse. Ja ta isegi pakkus, et paneb nn plastiku kuumutab mu piletile ümber, et poleks lihtsalt paberilipakas. Aga ta ei mõelnud sellele, et see paber on pleekiv ja noh seepaber läks musta värvi. Aga siis ka ta tuli oma mootorattaga mulle bussijaama ja seletas isiklikult oma õpardust bussijuhile. Ta kogu aeg olemas ja me kogu aeg kiusame üksteist ja tal sama huumorisoom ja SARKASM nagu minul. Ta mõistab mind nii hästi niiet ma arvan, et kui ma mingi äpardusega peaksin hakkama saama, siis ma läheks esimesena tema juurde, kuna ma tean, et ta ei judge'iks (arvustaks) mind vaid prooviks aidata:D

Loomulikul emaga saan ka väga hästi läbi. Kogu aeg räägime ja issand kui palju ta võib seletada. No muutkui seletab ja seletab. Aga vähemalt ta räägib, mitte nagu eelmise perekonna ema.

Topic three- I koolipäev, II (reaalne)koolipäev, klass, sõbrad, kool general

I koolipäeval tuli Isa minuga kaasa.Läksime sekretariaati, kohtusin Direga ja dire saatis mu koju. The end. :D Jah nii see oligi, sest mu klassil oli kaks tundi kehaline ja dire ei teadnud, kus neil see on ja isiklikult lubas mul koju minna ja tulla järgmine päev. I felt so special.

Isa ütles, et olen üks õnneseen ja me suundusime ta töökohta, kuna ta tahtis küsida vaba päeva, kuna ma siiski olnud poolteist päeva siin ja ta ei tahtnud, mind üksi jääda. Muidugi tööjuures tuli talle paar klienti siiski ja ta tegeles mu elamislubaga ( kuna tundus, et Lübeckis tehti midagi väga valesti .Õnneks mu isa töö põhinebki elamislubade ja värkidega. Ta töötab migratsiooniametis) Läks mingi circa 2h ja siis saime koju. Ma ütlesin talle, et näe, tänu minule veab ka tal. Ta ei pidanud tööle jääma. Ma väga enam ei mäletagi, mis me tegime sel päeval. Istusime laua taga, ta jändas mu dokumentidega, ma näitasin talle pilte ja enam ma nagu ei mäletagi, ühel hetkel oli juba emps kodus. Järgmine päev tuli ta ka minuga. Viis mu kooli ja ootas, kuni ma sain direga kokku, siis soovis head koolipäeva ja ma pidin kõndima edasi koos direga. Kõndisime mu klassiruumi, kui seda saab nii nimetada, kuna remonditööde pärast (mis kestavad aasta aega) on meie klassiruum konteinerites. Teate küll sellised, kus tihti ehitajad elavad vms. Votjah astusin klassi, kõik vaatasid mind. Mind tutvustati ja ma istusin random istekohale.

Mu klass, ohjahh ,lapsukesed mu ümber. Ma üks vanimaid. Nende vanus kandub 14-16. Õks tüdruk oli 17, aga ta jäi istuma ka, sellepärast oligi mu klassis. Seega, jeeeej, mul 15 aastased sõbrad hetkel. how cool is dat? Ega suurt probleemi polegi, aga siiski olen ma harjunud vähemalt kasvõi omavanustega 'chillima'. Nojah, mis seal ikka.

Seetõttu mul nagu pole hetkel sõpru, kellega ma väljas käiks. Ka seetõttu, et elan külas. Kuigi mu klassiõed. Ühed, kes venelased ja üks moslemitüdo on välja kutsunud, võinoh küsinud, et mis nv-l teen, et võiks sinna v tänna minna, aga jahm mu perel pmts oktoobrilõppuni hetkel plaanid tehtud, seega ei tule eriti välja see. Aga aega on.

Kui võrrelda nüüd Lübecki kooli ja Bad Reichenhall'i kooli (raudselt kirjutasin teise linna nimetuse valesti) *muide, mõlema kooli nimetus algab nimega Carl/Karl.*
Lübecki kooli vetsud nägid välja kohutavad. Need ruumid asusid kohas, et pidi koolist välja minema teisse majja ja sinna sisenedes tekkis tunne, et sattusin Siberisse. No need ruumid olid sõna otsesesmõttes kohutavad. Ma ei saa öelda, et siin koolis on mingid luks vetsud, aga siiski korralikud. tavalised, kuid korralikud. Lübeckis olid kraanikausid roostes, vetsuuksed täis soditud nii seest kui väljast. Muide nädal aega enne mu lahkumist hakkati ehitama uusi vetse. Oli ka aeg.

Siinne kool koosneb kolmest majast pluss konteinerid, kuid pole nii suur nagu Lübeckis, et ära ma väga ei eksi. Enamustunnid toimuvad meie klassiruumis.

Topic four-Mäkkeronimine, rattasõit Itaalia jäätiseputkasse, salsaõhtu Salzburgis (Austrias)

Et ma kohe saaksin aimu, millise perega tegu on, siis kohe järgmisel päeval ütlesid, etlähme 'kergele' mäkkeronimisele. Mis oli 1700 kõrgune ja no sorri, aga suht raske oli, kuna ma pole kunagi ühegi mäeotsa roninud. Aga see oli seda väärt. See vaade ülevalt oli lihtsalt võrratu.

Ka rattasõidud pole neil easy.peasyd. Nad andsid mulle mägiratta ja nad soovitasid mulle spordiriided selga panna.ma alguses mõtlesin, et mis seal ikka, me ju ainult jäätist sööma. Aga panin siiski spordiriided ja õigesti tegin, kuna need väikesed künkad olid nii vaevalised. Sõitsime oma 20 minutit sinna ja seal oli hästi kena noormees, kes ei osanud väga saksa keelt or inglise keelt, aga me mõistsime üksteist ka sõnadeta hahahaha. Ta kogu aeg naeris mu üle, kuna mu pere üritas paari pannamind temaga. Ta kogu aeg vaatas mind ja naeratas. Varsti läheme jälle sinna, kuna see nende lemmik jäätisekohvik.

Mõned päevad tagasi käisin salsaõhtul (jah ma õpin salsat) Salzburgis, mis asub Austrias ja minu kodukohast vaid 15min kaugusel ja see ühtlasi tähendab ka, et käisin Austrias, mis on ülilaheee juuuuu. Salsaõhtul...jmh ma pole kunagi nii häbisse surnud nagu praegu. Ma alles hakkaisn õppima ja see oli pmts teine kord ja mindkutsusid kenad tumedad poisid tantsima ja ma kukkusin kogu aeg läbi, kuigi ema, kes tantsib väga hästi ütles, et kõrvalt nägin väga hea välja, et see polnud nii kohutav, aga siiski. omggg. aga noh keda huvitab, ma ütlesin, et olen algaja. Küll asi paremaks muutub.

Topic five- Boogie-Woofie, Salsa.  Dancing your head off

Kuna mu hostvanemad on suht tantsijad. Tantsiad Boogie-Woogie (ärge naerge, see suht raske aga lahe) ja ladinatantse nagu salsa,rumba, samba jms. Eriti salsat ja swingi. Mina otsustasin rohkem keskenduda salsa õppimisele, kuna see on nii ilus ja seksikas. See on nagu armatsemine tantsides. :D Aga alguses käisin vanematel kaasas trennis, mida nad annavad Boogie-Woogies ja see oli nii funn. Seal olid kõik keskeas v vanemad, aga mulle meeldis. Kõik olid nii sõbralikud ja saadi üksteisest sõnadetagi aru ja mind üritati sammudes alati aidata. Nummi.

Salsatrennis ma pole käinud. Olen käinud koos eilsega ainult 3 salsaõhtul (peol) vanematega ja kahel neist oli enne seda väike worksshop, kus õpetati tähtsamaid samme. Ja ma arvan, et sain kõige rohkem pihta eile, sest mind kutsusid inimesed tantsima ja kõige tähtsam on see, et mitte ainult ühe korra. Tähendab see seda, et ma polegi nii lootusetu. Ja kui ma ütlesin, et see mu 3 kord ainult ja et ma varem ei osanud üldse, siis nad ei suutnud uskuda, kuna mul tuli algaja kohta liiga hästi välja. Olin kontsakingadega, seega olen juba ka seetõttu enda üle nii uhke, kuna ma suutsin tantsidakontsadel tantsu, mida olen ainult 3 korda tantsinud.

Topic six- Perekokkutulek Dresdenis

Ohhjahhh, raske nädalavahetus kõikidele. :D See meenutas suht sellist kokkutulekut nagu filmides, kus pere koguneb ja siis draamad, lahkarvamused poliitikasuhtes, ema or vanaema karjub täiestkõrist. Ühesõnaga igaõks karjub nii kõvasti, et saada end kuuldavaks. sellist asja nagu oleme nüüd tasa ja kuulame ühte korraga ei olnud.

Meie pere pidi kõige kauem sõitma. Umbkaudselt 7tundi. Pikk sõit oli. Kuid ma sain hakkama sellega. Jõudsime siis campingplatzile ja see ei olnud nagu meie tõõpilised puumajakesed. See nägi pigem välja kui motell. Igas toas oli kööginurk ja vannituba ja kaks tuba. Korterid asusid ühekorruselises kivimajas. Noh nagu ongi motellid filmides. Alustasime päeva söömisega, kuid päike oli niii kuum, et mul polnud just kõige parem seal väljas istuda. Pakun, et päikesekäes oli küll 25 kraadi or rohkemgi. No suvi, mis suvi. Ütleme nii, et passisin seal niisama, kuna nende saksa keel kandus viite erinevasse dialekti ja mul raskusi selle kahe arusaamisegagi. Aga nad olid siiski kõik väga sõbralikud ja lahked minuga. Kogu aeg pakkusid ja küsisid, et kas tahan seda v et kas kõht täis ja üks naine sai aru, et mul päikesevastas halb, siis lasi panna mu tooli teisele poole. palju parem hakkas. Sellel nädalavahetusel sai korralikult turismindust tehtud. Läksime linna ja esimene päev kõndisime niisama terve karjaga ja see kari peab mainima, oli väga aeglane. Iga 5 meetritaga oli mingi häda kas lapsega v nendega ja pidi seisma. Kuna mul polnud eriti midagi teha, siis ega väga lõbus polnud jah seal passida kogu aeg ja oodata. Teine päev läksime vanalinna, mis oli tõsiselt ilus ja ajalooline, kuid kuna mind ajalugu eriti ei huvita, siis mul tõesti polnud suurt iha teada saada selle v tolle kuninga nime, aga tean juba, et nad kõik olid August-id:D Aga üks fakt oli küll huvitav. Seal oli hästi massiliselt suur kirik ja kui seal käisime, siis hostisa rääkis, et ta vanaema jaoks on see valus teema, kuna kui ta oli noor ja tal oli bf ja siis oli sõda suht ära otsustatud, kuid siiski toimus seal linnas julm pommitamine, kuid ta vanaema nägi kuidas ta poiss sinna kirikusse sisenes ja siis toimuski pommitamine, Ehk mõelge kui traagiline. Näha kedagi armast sulle, kuskile sisenemas ja enam kunagi tagasi tulemas. Ma tean, et see pole ilus teema ja värki ,aga pean ausalt ütlema, et selle kirikutähtsus tänu selle jutule tõusis mu silmis mitme palli võrra. >Ega noh traagilised jutud teevadki algselt igavad asjad huvitavaks.

Teisel päeval sain minna koos hostvennaga tema vanaema ja vanavanaemaga kaasa, kuna nad läksid hobusekaarikuga sõitma, kuna vanavanaema jalad pole pikaks kõndimiseks just kõige sobivamad. Vot nendega oli kõige parem aeg üldse. Nad on rahulikud ja hästi sõbralikud. Kiitsid hiljem mu hostvanematele, et see tüdruk saab ideaalselt aru, et pole hullu miskit. Pärast kaarikut läksime lossi ette restorani. Vanaema ütles, et valigu ma mingi toit. Ma alguses ütlesin, et eiei aitäh. Tema ütles, et valid jah, me hakkame sööma. Nojah ma valisin.... lastetoidu lasteportsjonina hahaha.. Ta veel järgmine päev naeris selle üle. Hiljem veel ostsis mulle suure piparkoogi kaunistatud. Nad ikka nii armsad inimesed.

Viimasel päeval läksime kõik restorani ja tegime viimse pühasöömaja, et tähistada selle maruda kokkusaamise õnnelikku lõppu. Ma kinkisin vanaemale ühe teelusika, millel lehvis klaaasist eesti lipp ka ja üldse oli hästi ilus. Ma varusin selle kellelegi erilisele ja ma arvan, et vanaema oli selleks täietsi ideaalne kandidaat. Ta oli õnnelik. Ja ta on maru teejooja ka nkn.

Lõpuks saabus aeg, mil suundusime koju tagasi. Kõva 7 tundi sõitu ja siis käsisin pesus ja kohe magama, kuna järgmine päev oli kool :(

Topic seven- RahaRahaRaha

Jah, sellega on raskusi ja ma ei saa enam süüdistada end selles, et ma olen oma raha kaltsudele raiskanud. EI OLE!! Ma pole poodideski käinud ja pealegi ma elan külas, kus ei saa H&M-idest v NewYorkeritest rääkida. Muidugi kui ma tahaksin, siis ma saaksin sellistesse poodidesse, kuna ma võiksin lihtsalt linna sõita, aga mida ma ikka sinna lähen, kui mul raha pole. Bussikuupilet oli 54 euri, aga selle õnneks korvab YFU ära, kui ostan. AGa muu- salsatantsimine- pole odav lõbu- aga ma tahaks sellega ka eestis edasi tegeleda. Kõik muud pisiasjad nagu jäätis (kuna meil on täielik suvi siin) v koolis kui tahan osta snitsli vms. Kui ma vanematega kuskil käin, siis ma pean hiljem tagasi maksma oma joogi näiteks (ja jutt ei käi alkoholist, ma ei joo siin peres üldse)

Raske on sellessuhtes. (Raha suhtes) Eestis lõlitati kütte sisse, mis ju suurenes ja minu ema (vanaema) elab ju üksinda nüüd suures korteris, seega ta peab mõlema eest hoolitsema. Kuna YFU reeglite pärast ma töötada ametlikult ei tohi, siis ikka proovin leida kergemat tööotsa, mis ei rikku reegleid, kas lehekandja v äkki tõesti keegi otsib lapsehoidjat vms. Ma ei tohi nädalas üle 10h töötada, aga kui ma peaksin mingi sobiva töö leidma, siis on hästi. Juba mingi väike lisasumma juures. Päris päris rumal oli minust mõelda, et kord, kui ma selle nõmedalt suure vahetusaasta summa kokku saan, siis kõik hakkab olema palju kergem. Eriti siis, kui mu keelelaagripere mind nii ära poputas, öeldes, et ma olen külaline neil ja et mul läheb seda raha rohkem vaja. ÕIGUS, kuid kui nad poleks nii poputanud, oleksin juba alguses aru saanud, et raha libiseb kiirelt käest.

aga kuidagi tuleb hakkama saada, eks ma leian mingi solutioni, kuidas improvida olukorda.:)

Topic eight- Tulevikuplaanid...

...pidi olema mu järgmine topic, aga pärast seda masendavat raha topicut ei taha ma sellest enam kirjutada. Sorri.

ainult väike Fun Fact: Mu sünnipäeva eelne päev (19.november) on vaba ja ainult koolilastele.

Topic nine- saksa keele oskus?

Nooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooooojah. :D Võiks parem olla, aga mu pere ütles, et kui vaheaeg hakkab oktoobri lõpus, siis nad hakkavadmuga saksa keeles rääkima ainult. Saab huvitav olema. Eino ma valetaksin, kui ütleksin, et mu teadmised on null sellekohapealt. Ma ikka oskan ka päris palju. Ma saan aru rohkem, kui oskan rääkida, aga kui väga hädavajalik on rääkida, siis ikka puterdan midagi kokku. Siit ka väike juhtum:

Mul ol iväga halb olla üks päev. Õues oli hästi soe, aga ma lõdisesin. (külmetuse hankisin) niisiis mu vanemad ütlesid, et läheksin sekretariaati ja küsiksin tõendi, et koju saada. Muidugi ma olin paar tundi veel koolis, et tähtsamaid tunde mitte üle lasta ja need bussid käivad ainult teatud aegadel ja harva, siis lasin üle ainult viimase tunni, mis oli muusika tund, seega andestatav. Läksin siis kabinetti ja see sekretär täiesti baierlane, seega see keelebarjäär erineb täiesti minule teadaolevast saksa keelest. Aga alustasin oma juttu nii( ma oskan neid lauseid öelda paremini kui kirjutada, seega vabandan kirjavigade eest): Hallo! Ich füle (valesti kirjutatud:D) Schlecht. Ich bin Krank und Ich möchte zu Hause gehen. Können Sie schreibe excuse für mich? ( ma ei teadnud, kuidas excuse/vabandus on saksa keeles) Ja ta sai must ideaalselt aru ja tegi kõik vajaliku. Seega jah, saab hakkama kui vaja. Mul vaja lihtsalt mingit pressuret et ma tunnen, et kui ma nüüd ei ütle seda saksa keeles, siis ma ei saa seda, mida tahan.

Topic ten- Nüüd tõsiselt hea teema- FOOOOOD!!!

Mu hostema valmistab ülihästi siin toitu. Mina, kes valin hästi palju toitu, armastan ta enamus toite. Need on tõsiselt head ja kui ma tagasi Eestisse, siis ma valmistan emale ka neid, sest ma tean, et talle nad kindlasti meeldiksid. Ja ma pean ütlema, et ta kasvatab aias salatit ja muid köögivilju. Kuid alati enne toitu ta teeb kõigile kausitäis salatit, seega ma suht tervislik siin. Nad üldse väga tervislikud. Nad ei armasta väga keemiat.

Ja see oligi kogu topic. Ma lihtsalt tahtsingi mainida kui hea toit siin on.

Topic eleven-  FACTSS!!! FAKTIIID!

Otsustasin tuua ülevaate ka faktide näol, et hoiduda ülipikkadest lõikudest, mis oleksid tulnud lisaks.

* Enamus on nooremad minust (14-16)

*Käin 10c klassis

*Mu klassis õpib üks bbritt (poiss) ja 3 venekeelt kõnelevat tüdrukut

*Tundides räägivad õpetajad hästi palju ja seetõttu väsivad õpilased juba pärast 3. lause kirjutamist ära, mis on minujaoks koomiline, kui meenutan seda, kuidas Eestis kirjutasin tunnis mitu lehekülge järjest.

*Koolis on kiosk/kohvik, kust saab saia koos hea snitsliga osta.

*Mul on tunne, et ma ei saa saksa keelt ealeski selgeks :'D

*Bussi kuupilet maksab 54 eurot (soodushind õpilastele)

*Minu klassiruum ja enamus tunnid asuvad konteineris, kuna hetkel suures majas remont

*Religioon toimub villas

*Mõned h toimuvad veel kolmandas majas

*Alal kokku 3 maja (v.a konteinerid)

*Bank, postkontor, pagar vms asuvad majades, mis näevad välja nagu sakslaste tüüpilised elumajad, mis on väga confusing, kuna nad ei paista välja teiste majade seast

*elankülas mägedele väga lähedal

*mul on maja suurim tuba

*Ma unustasin nädalavanused võileivad prügikasti, mis läksid hallitama ja kuna mu perel nulltolerants toidu äraviskamisega, siis ma ei tea, kuidas saada see prügikast märkamatult välja, arvestades sellega, et nad ju sorteerivad prügi. - SEEPROBLEEM ON LAHENDUSE LEIDNUD. läksin hostissile kurtma. Ma teadsin, et mõistab ja aitab.

*pärast ütlesin emale, et ta mulle hommikusk enam võileibu ei teeks

**Leidsin venepoe kõrvallinnast.sain osta hapukoort ja pelmeene

*kool algab 7.55 ja vahetunnid on ainult iga kolme tunni tagant. Kuna tunnid on 45min, siis
kolm korda 45 min. ehk 135min. Ja need kolm tundi on tavaliselt erinevad. Seega õpsid jooksevad klassist klassi enamusajast.

*päevas 7-9 tundi

*Interneti ühendus majas on peaaegu olematu, kuna perel meeldib aega rohkem koos veeta. mulle sobib.

*Buss sõidab 20 minti ja see on enamasti täiesti täis ja bussid käivad harva. #külalapserõõmud

*Raadios öeldi, et Hispaania ilm tuli meile. Seega ilmad siin hetkel 25-27 kraadi               

*Mu perel krossirattad ja nad sõitnud oma poolelu nendega ja see on megalahe juuu.

*Dresdeni sõites tegime vahepeatuse bensukas ja mul olid peas päikeseprillid, kuid teadagi, et ma ei näe nii hästi. Läksin vetsu ja tagasitulles läksin paanikasse, kuna ei leidnud oma autot, aga õnneks 5 minuti jooksul leidsid vanemad mu ülesse.

*OMG kooli kuumad võileivad or snitslid on nii head, et vahel 2 euri nende peale panna on seda totally väärt ja kõhu saab täis.

*Ma õpin koolis Hispaania keelt ja oskan nüüd 10-ni lugeda. Olen äge.

*Mu klass meenutab mulle mu enda klassi, kui olin 7.das klassis- täielik loomaaed ja lasteaed miksitud.

*Õhel hetkel, kui ühes tunnis test oli ,siis pidin kohti vahetama ,kuna britt ütles, et tal vaja selle poisiga istuda, siis tõusin ,siis ütles, oot tegelt ei.. ss paar sekundit hiljem: või oot, tegelt ikka peab vist.  Ja siis ma automaatselt ütlesin eesti keeles. no otsusta ära issand!!!. Ta vaatas mind kohkunult ja kokkuvõttes ei pidanudki ma kohti vahetama.

*x:Kas Eesti riigikeel on inglise keel?

Mina: Ei

x(üllatunult): aga mis keelt te räägite siis? Vene?

Mina: Me räägime eesti keeles...-.-

x: TEIL ON OMA KEEL?

Mina(facepalm)

*Panen salati toiduga samasse kaussi. (vaadatakse mind nii nagu nähakse esimest korda toitu..nad söövad salatit eraldikausist)

*Söön nuudleid ainult kahvliga. Vaadatakse imelikult, kuna lusikat tuleb ka kasutada lisaks kahvlile.

*Minu pere loogika:Lähme pisikesele jalutuskäigule. Loe: Lähme mäkke mille kõrgus ulatub 2.km-ni

Ohhjuuuuuuuuuudas. Sain kirjutamisega valmis. Ma loodan, et viitsite lugeda ka ikka midagi.

 

 

 

Hostvend Janek, Hostema Julia ja mina

 

Hostisa Thomas (Tom)

 

Look from Grünstein

 

 

Jätan endast jälje maha

 

Dresden

 

Sain s6ita kaarikuga

 

Meil oli lahedam kaarik

 

AUSTRIA

 

Ma olen normaalne, ma tean

 

see oli kerge värk. Otsustasime alustada kergemaga.

 

Isa oli taga alati valves

 

Salzburg (Salsanight)

 

Kui te kunagi Dresdenisse sattute, siis KINDLASTI käige PANOMETER-is . Pildi peal pole nii äge, aga reaalis on see jumala v6imas. Sa oled suures ruumis, K6nnid paar korrust ülesse ja siis sul on 360 kraadine pilt, mis on nii realistlik, ja see läheb iga 5 minuti tagant tumedaks, et nagu öö tuleb ja siis m6nes kohas hakkab välku lööma, teises kohas ilutulestik ja häälitsused öised on ka taustal. Ja üldse hästi ilus. Raske seletada- Aga FUN fact: Kunstnik jättis ühe naise märkamata, kuna ühel naisel olid sneakersid jalas, mitte vanaaegsed papud. Ja mu hostisa suutis selle suure 360 kraadise pildi pealt leida järve äärest alasti naisegi. hahahaha lol

 

Dresden öösel

 

Mu paps

 

Austria

 

Sellepärast ta mulle meeldibki :D Fun paps

 

Ohjahhh,. mitu tundi vaeva, et osad pildid üless laadida. Ja hästi pikk postitus, aga loodan, et see korvab ära selle aja, mil ma ei saanud kirjutada. 

Musid teie pihta, mu armsad lugejad! :*

6nne