Heiheii,
3 kuud olen olnud sellel suurel Saksamaal. (tunne nagu 3 aastat). Läbi sai ka ühe nädala pikkune vaheaeg. Oli lahe, aga nii igatsen sedaaega Eestis, kui sain hambad laiali voodis lebotada ja tegeleda oma lemmiku tegevusega: mitte millegagi tegelemine.
Aga täpsemalt siis vaheajast?
Veetsime selle mina, hostema ja hostvend nende mägimajakeses, mis asus 30-40 minuti kaugusel Prantsusmaast. Pretty cool. Mägimajake tundus välisel väike ja ühe korruseline, kuid ma eksisin. See oli kolme korruseline. ÜKs suurimaid majakesi, kus ma nagu elanud sees. See oli alguses nagu külmkapp. Keegi polnud kaua seal käinud, seega esimesed kolm päeva sain oma elu vihata, kuna nii külm oli. Aga lõpuks saime soojenduse sisse ja ma kütsin oma tuba alati saunaks, aga mulle sobis...
Iga hommik pidin suht vara ärkama, kuna läksime uudistama igapäev erinevaid mäetippe, kus mu hostema oma lapsepõlve veetis. Well. Mulle muidugi väga meeldivad need mäed ning eriti see vaade, mis sealt ülevalt avaneb, kuid igapäev?IGAJUMALAPÄEV?? viskab vähe üle juba. Aga blogilõpus saate näha mõnda pilti siis. Telefoniga tehtud niiet ei garanteeri proffessionaalset graafikat.
Kõige parem päev kogust sellest nädalast oli .....prantsusmaal käik? mkm. oli ilus, aga see linn oli rohkem miksitud saksamaa ja prantsusmaa kultuuriga, et nagu tüüpilist prantsusmaa tänavaid seal küll nüüd eriti polnud. ........ kõige parem päev oli eelviimane sealolemise päev. Reede. Kuna siis oli salsapidu.Pooletunni autosõidu kaugusel. Niisiis sõitsime kohale. Mul olid ülikõrged kingad, mustad sukapüksid. Roosa seelik ja lilleline lühike pluusi. Mu lemmik outfit ja tundub, et ka sealsete lemmik. :'D Igastahes kui kohale jõudsime, pidime pileti ostma. Ma sain jällegi koolilapse hinnaga, kuigi nad vaatasid mind enne miljonkorda, et kas ma ikka olen alaealine. :D Ma olin tolhetkel pikk kui eiffelitorn ka. Igaljuhul läksime sisse ja seal oli algajate õpetamine. Ma tundsin end suht proolt juba, kuna nad tegid basic steppe ja me hostemaga niisama tantsisime seal kõrval. NIi kõva tunne oli, kuid kui pidu hakkas, siis vajus tuju vahepeal allapoole kui nägin, et enamus olijaid oskasid hästi tantsida ja siis tuleb puujalg Õnne. Ajou siis.
Seal oli livebänd, mis koosnes Hispaania keelt kõnelevatest tumedatest meestest, kes olid niii head. ERiti see kõige noorem, kes vaatas mulle kogu aeg otsa. Kahjuks ta muud keelt ei osanud ja tantsida ei saanud temaga. Nad pidi lahkuma pärast esinemist. Kuid sellegipoolest sain tantsida kahe inimesega tol õhtul ( lisaks mu hostemale muidugi). Üks mees oli ülihea inglise keeles ja tal oli sõber kaasas, kes saigi taga aint inglise keeles rääkida. Olen kindel, et mingi välismaalane. Aga see mees ise oli sakslane. Kutsus mu tantsima ja ütlesin korduvalt, et ma algaja ja i have no idea what i am doing most of times. eriti nende keerude ja trikkide koha pealt. Mul tõesti pole õrnaaimu ja ma lihtsalt jooksen ja keerlen ja liigutan puusi. Tema teha on juhtida ja ta ütles väga hästi, et kui sa tantsida ei oska, siis su eelis on see, et oled naine ja mehe teha on sind juhtida. Mees on halb juhtija, kui naine tantsida ei oska temaga. Ja nii see ongi, sest total failure ma kindlasti polnud. Tantsisime temaga ka Bachattat (pole kindel kui õigesti kirjutasin), mis minu arvates on väga romantiline tants. :D Seal peab tantsupartneriga väga lähedal üksteisel olema, täiesti põimutuna ja siis puusad, mis liiguvad koos, peavad tegema suurema osa tööst. :D
Teine kutt oli noorem. 23 aastane ja hästi tore. Sain tõelise naeruteraapia temaga. Rääkisime palju ja ta valas mind komplimentidega üle. Ta ise on ka suht algaja. võinoh 6 kuud ainult õppinud. Ta ise nimetab end algajaks, kuid ma ei ütleks seda. Tantsib hästi. Tegi mulle joogi ka välja, kuigi ütlesin, et ma võin ise maksta, kuid siis kohe ütles, et eiieieie, ma teen välja. Well. Nagu filmis. :D Niisiiis tantsisingi vahel ühe ja vahel teisega. Oli lõbus. Lõpus tuli noorem kutt ja kallistas mind hüvastijätuks, kuid siis soovis ikka viimast tantsu. siis pärast seda jättis hüvasti mu perega ja tuli uuestiminuga hüvasti jätma ja kuna ta pikemkui mina siis ma automaatselt kallistasin nii, et võtsin talt ümber kinni, et nagu ta pidi ülevalt kahe käega võtmaja siis ta ütles aaaaw:D oli armas, oli. Õhtul lisas mind feissbuuki ja siiamaani räägime ja naljatame. Kahju, et ta nii kaugel must (5-6 tundi), muidu oleksin saanud suurepärase tantsupartneri, kellega salsapidudel käia, ilma et tunneksin lonerina või marki, et omg ma ei oska nii hästi tantsida. Im totally gonna mess it up.
Viimane päev oli ka üpris tore. Käisime mu hostema lapsepõlvekodus tema emal külas, kes oli nii tore. Mulle üldse meeldivad need soliidsemas eas inimesed. Mu hostisa ema ja vanaema meeldisid kamulle väga. Nad on kuidagi nii rahulikud. Nagu elule pannakse väheke paus peale ja siis ma lihtsalt saan rahulikult istuda, vaadata aknast välja või siis jalutada lühemaid ja sirgemaid maid nautides loodust. Nende hääl on rahulik, nad liiguvad aeglaselt ja üldse kõik on 10 korda aeglasem ja rahulikum. See on nagu spaas käik. Hahahha. well. poleks kujutanud ette, et hakkan vanadeinimeste seltskonda nii võrd palju nautima. Võib olla seetõttu, et nad on alati nii toredad ja annavad igasuguseid asju proovida v kaasa jms. Käisime restoranis ka temaga. Seega söötis meid täis.
Laupäevaõhtul suundusime kodu poole, mis oli nii hea. et LÕPUKS KOJU. võinoh aastasesse koju. :D Sõit oli pikk, kuid lõpuks kohale jõudes tormasin ma esimesena autost välja, kuna nii tore oli kodu näha. Istusin siis suuretoa põrandale maha samal õhtul, võiütleksin pigem öösel. Ja hakkasin oma kullapaiga veebima. Tore oli näha Sannu näolapikest. Sel ööl oli meil üpris humoorikas jutuajamine ja ma sain talt ühe vägaväga suure naeruteraapia. Raske on ilma temata. Ta võiks siin olla ja kõik oleks miljonkorda lihtsam. :))
Sel ööl, kui Sannuga veebisin, küsis ta, umbes et mida homme tegema hakkate, äkki saad puhata vms. Aga siis visaksin nalja, et ei, homme raudselt rattaga pikka maad sõitma.... küsisin naljaviluks oma hostemalt samal hetkel ka üle, et mis plaanid homseks? (olin suht kindel, et saangi puhata ) ja ta vastas: kuna homme on ilus ilm,siisma mõtlesin, et võiks jäätist sööma minna , et sõidame rattaga sinna. Ja mu nägu vajus koheselt ära. Ja oligi järgmine päev 15-20 km tripp jäätisekohvikusse. eelmine kord käisime lähemalolevas, aga miks mitte minna seekord kaugemale eksole. Ma võitlesin surmaga sõites seda maad. No need mäed noh. Sirge tee on siin mingi 10m pikkune või siis pikem, millel väike ülestõus ikkagi sees. ohjessas Aga tehtud see sai nign mis mul ikka üle jäi, kui ainult uhke olla. :))
Nüüd taaskord hakkas see jubehuvitav kool, kuid esimesed kaks päeva on küll naljakad olnud. Istun koos brittiga (Nicholas) ja ta on täielikult obsessed sõna: Õun-ast. Ma vist enam kunagi ei vaata õuna enam tavalise pilguga. Me kujutleme ette erinevaid utoopilisi skenaariume seoses õunaga ning siis naerame, vaata et püksi ei lase. Olen kindel, et homme v lähipäevadel pannakse meid lahku istuma... aga meil on ÕUN mis kunagi meid ei lahuta, sest õuna vägi on liiga suur. Okkey, te ei taju hetkel midagi tõenäoliselt, aga see ongi meie enda inside joke. peaasi, et nalja saab. Koolipäevad vähekegi lõbusamad ja ma olen märganud, et mida rohkem ma suu saksakeelsete sõnadega avan seda rohkem tähelepanu mulle tuleb ja seda rohkem semusid ma ehk hakkan saama. :D
Suured vabandused, et seekord mu blogi polnud niivõrd huvitav, kuid ma luban, et järgmine tuleb parem...
Mul on tunne, et nüüd hakkab kõik ülesmäge minema. :))
Ja aitähh kõikidele, kes mulle häid sõnu öelnud on. See teeb tõesti tuju heaks ning süstib minusse rohkem tahtejõudu.
SELLEST TULEB MU ELU PARIM AASTA, MA PEAN SELLESSE USKUMA, SEST MUUD VÕIMALUST LIHTSALT EI EKSISTEERI. AMEN (õun)
3 kuud olen olnud sellel suurel Saksamaal. (tunne nagu 3 aastat). Läbi sai ka ühe nädala pikkune vaheaeg. Oli lahe, aga nii igatsen sedaaega Eestis, kui sain hambad laiali voodis lebotada ja tegeleda oma lemmiku tegevusega: mitte millegagi tegelemine.
Aga täpsemalt siis vaheajast?
Veetsime selle mina, hostema ja hostvend nende mägimajakeses, mis asus 30-40 minuti kaugusel Prantsusmaast. Pretty cool. Mägimajake tundus välisel väike ja ühe korruseline, kuid ma eksisin. See oli kolme korruseline. ÜKs suurimaid majakesi, kus ma nagu elanud sees. See oli alguses nagu külmkapp. Keegi polnud kaua seal käinud, seega esimesed kolm päeva sain oma elu vihata, kuna nii külm oli. Aga lõpuks saime soojenduse sisse ja ma kütsin oma tuba alati saunaks, aga mulle sobis...
Iga hommik pidin suht vara ärkama, kuna läksime uudistama igapäev erinevaid mäetippe, kus mu hostema oma lapsepõlve veetis. Well. Mulle muidugi väga meeldivad need mäed ning eriti see vaade, mis sealt ülevalt avaneb, kuid igapäev?IGAJUMALAPÄEV?? viskab vähe üle juba. Aga blogilõpus saate näha mõnda pilti siis. Telefoniga tehtud niiet ei garanteeri proffessionaalset graafikat.
Kõige parem päev kogust sellest nädalast oli .....prantsusmaal käik? mkm. oli ilus, aga see linn oli rohkem miksitud saksamaa ja prantsusmaa kultuuriga, et nagu tüüpilist prantsusmaa tänavaid seal küll nüüd eriti polnud. ........ kõige parem päev oli eelviimane sealolemise päev. Reede. Kuna siis oli salsapidu.Pooletunni autosõidu kaugusel. Niisiis sõitsime kohale. Mul olid ülikõrged kingad, mustad sukapüksid. Roosa seelik ja lilleline lühike pluusi. Mu lemmik outfit ja tundub, et ka sealsete lemmik. :'D Igastahes kui kohale jõudsime, pidime pileti ostma. Ma sain jällegi koolilapse hinnaga, kuigi nad vaatasid mind enne miljonkorda, et kas ma ikka olen alaealine. :D Ma olin tolhetkel pikk kui eiffelitorn ka. Igaljuhul läksime sisse ja seal oli algajate õpetamine. Ma tundsin end suht proolt juba, kuna nad tegid basic steppe ja me hostemaga niisama tantsisime seal kõrval. NIi kõva tunne oli, kuid kui pidu hakkas, siis vajus tuju vahepeal allapoole kui nägin, et enamus olijaid oskasid hästi tantsida ja siis tuleb puujalg Õnne. Ajou siis.
Seal oli livebänd, mis koosnes Hispaania keelt kõnelevatest tumedatest meestest, kes olid niii head. ERiti see kõige noorem, kes vaatas mulle kogu aeg otsa. Kahjuks ta muud keelt ei osanud ja tantsida ei saanud temaga. Nad pidi lahkuma pärast esinemist. Kuid sellegipoolest sain tantsida kahe inimesega tol õhtul ( lisaks mu hostemale muidugi). Üks mees oli ülihea inglise keeles ja tal oli sõber kaasas, kes saigi taga aint inglise keeles rääkida. Olen kindel, et mingi välismaalane. Aga see mees ise oli sakslane. Kutsus mu tantsima ja ütlesin korduvalt, et ma algaja ja i have no idea what i am doing most of times. eriti nende keerude ja trikkide koha pealt. Mul tõesti pole õrnaaimu ja ma lihtsalt jooksen ja keerlen ja liigutan puusi. Tema teha on juhtida ja ta ütles väga hästi, et kui sa tantsida ei oska, siis su eelis on see, et oled naine ja mehe teha on sind juhtida. Mees on halb juhtija, kui naine tantsida ei oska temaga. Ja nii see ongi, sest total failure ma kindlasti polnud. Tantsisime temaga ka Bachattat (pole kindel kui õigesti kirjutasin), mis minu arvates on väga romantiline tants. :D Seal peab tantsupartneriga väga lähedal üksteisel olema, täiesti põimutuna ja siis puusad, mis liiguvad koos, peavad tegema suurema osa tööst. :D
Teine kutt oli noorem. 23 aastane ja hästi tore. Sain tõelise naeruteraapia temaga. Rääkisime palju ja ta valas mind komplimentidega üle. Ta ise on ka suht algaja. võinoh 6 kuud ainult õppinud. Ta ise nimetab end algajaks, kuid ma ei ütleks seda. Tantsib hästi. Tegi mulle joogi ka välja, kuigi ütlesin, et ma võin ise maksta, kuid siis kohe ütles, et eiieieie, ma teen välja. Well. Nagu filmis. :D Niisiiis tantsisingi vahel ühe ja vahel teisega. Oli lõbus. Lõpus tuli noorem kutt ja kallistas mind hüvastijätuks, kuid siis soovis ikka viimast tantsu. siis pärast seda jättis hüvasti mu perega ja tuli uuestiminuga hüvasti jätma ja kuna ta pikemkui mina siis ma automaatselt kallistasin nii, et võtsin talt ümber kinni, et nagu ta pidi ülevalt kahe käega võtmaja siis ta ütles aaaaw:D oli armas, oli. Õhtul lisas mind feissbuuki ja siiamaani räägime ja naljatame. Kahju, et ta nii kaugel must (5-6 tundi), muidu oleksin saanud suurepärase tantsupartneri, kellega salsapidudel käia, ilma et tunneksin lonerina või marki, et omg ma ei oska nii hästi tantsida. Im totally gonna mess it up.
Viimane päev oli ka üpris tore. Käisime mu hostema lapsepõlvekodus tema emal külas, kes oli nii tore. Mulle üldse meeldivad need soliidsemas eas inimesed. Mu hostisa ema ja vanaema meeldisid kamulle väga. Nad on kuidagi nii rahulikud. Nagu elule pannakse väheke paus peale ja siis ma lihtsalt saan rahulikult istuda, vaadata aknast välja või siis jalutada lühemaid ja sirgemaid maid nautides loodust. Nende hääl on rahulik, nad liiguvad aeglaselt ja üldse kõik on 10 korda aeglasem ja rahulikum. See on nagu spaas käik. Hahahha. well. poleks kujutanud ette, et hakkan vanadeinimeste seltskonda nii võrd palju nautima. Võib olla seetõttu, et nad on alati nii toredad ja annavad igasuguseid asju proovida v kaasa jms. Käisime restoranis ka temaga. Seega söötis meid täis.
Laupäevaõhtul suundusime kodu poole, mis oli nii hea. et LÕPUKS KOJU. võinoh aastasesse koju. :D Sõit oli pikk, kuid lõpuks kohale jõudes tormasin ma esimesena autost välja, kuna nii tore oli kodu näha. Istusin siis suuretoa põrandale maha samal õhtul, võiütleksin pigem öösel. Ja hakkasin oma kullapaiga veebima. Tore oli näha Sannu näolapikest. Sel ööl oli meil üpris humoorikas jutuajamine ja ma sain talt ühe vägaväga suure naeruteraapia. Raske on ilma temata. Ta võiks siin olla ja kõik oleks miljonkorda lihtsam. :))
Sel ööl, kui Sannuga veebisin, küsis ta, umbes et mida homme tegema hakkate, äkki saad puhata vms. Aga siis visaksin nalja, et ei, homme raudselt rattaga pikka maad sõitma.... küsisin naljaviluks oma hostemalt samal hetkel ka üle, et mis plaanid homseks? (olin suht kindel, et saangi puhata ) ja ta vastas: kuna homme on ilus ilm,siisma mõtlesin, et võiks jäätist sööma minna , et sõidame rattaga sinna. Ja mu nägu vajus koheselt ära. Ja oligi järgmine päev 15-20 km tripp jäätisekohvikusse. eelmine kord käisime lähemalolevas, aga miks mitte minna seekord kaugemale eksole. Ma võitlesin surmaga sõites seda maad. No need mäed noh. Sirge tee on siin mingi 10m pikkune või siis pikem, millel väike ülestõus ikkagi sees. ohjessas Aga tehtud see sai nign mis mul ikka üle jäi, kui ainult uhke olla. :))
Nüüd taaskord hakkas see jubehuvitav kool, kuid esimesed kaks päeva on küll naljakad olnud. Istun koos brittiga (Nicholas) ja ta on täielikult obsessed sõna: Õun-ast. Ma vist enam kunagi ei vaata õuna enam tavalise pilguga. Me kujutleme ette erinevaid utoopilisi skenaariume seoses õunaga ning siis naerame, vaata et püksi ei lase. Olen kindel, et homme v lähipäevadel pannakse meid lahku istuma... aga meil on ÕUN mis kunagi meid ei lahuta, sest õuna vägi on liiga suur. Okkey, te ei taju hetkel midagi tõenäoliselt, aga see ongi meie enda inside joke. peaasi, et nalja saab. Koolipäevad vähekegi lõbusamad ja ma olen märganud, et mida rohkem ma suu saksakeelsete sõnadega avan seda rohkem tähelepanu mulle tuleb ja seda rohkem semusid ma ehk hakkan saama. :D
Suured vabandused, et seekord mu blogi polnud niivõrd huvitav, kuid ma luban, et järgmine tuleb parem...
Mul on tunne, et nüüd hakkab kõik ülesmäge minema. :))
Ja aitähh kõikidele, kes mulle häid sõnu öelnud on. See teeb tõesti tuju heaks ning süstib minusse rohkem tahtejõudu.
SELLEST TULEB MU ELU PARIM AASTA, MA PEAN SELLESSE USKUMA, SEST MUUD VÕIMALUST LIHTSALT EI EKSISTEERI. AMEN (õun)
7 maa ja mere taga
sometimes I have only one wish- to pause my life for a while
I will walk forward, never looking back.
You can be everything, until you believe in it.
Strasbourg (Prantsumaa) Ütlesin ju, et miksitud Saksamaaga
Strasbourg
Katedraalis
Katedraali tipus. Vaade oli imeline
ootamatu pilditegemine
Päikeseloojang mägimajakese aknast
see hetk, kui ema teeb sust pilti ja nagu väga awkward on poseerida. Well see oli mu riietus.
well
ohhh mu lemmik
0 kommentaari:
Postita kommentaar
Kurda...:)