Jõelähtme Estonian golf & country club

heeeyoooo

Mul hetkel julm unekas, aga tahaks kirjutada, mis vahepeal toimunud...

Niisiiis esmaspäeval (28.07) käisin Jõelähtme golfiklubis kohtumas oma lemmiku sponsoriga, kelle nimi on Hanno Kross ning kes on Estonian golf & Country club juhataja.

jõelähtme golfirada on niii ilusas looduslikus kohas. Soovitan kõigil ära käia sealses restoranis, kuna rõdult paistab imeline vaade loodusele ning ka merele. VÕRRATU VAATEPILT OLI!

Ta on nii lahe ja rõõmsameelne inimene. Tema muutis võimalikuks selle, et ma reaalselt lähengi 1. augusti öösel lennuki peale. Tema oligi see imeline inimene, kes pani punkti mu raha vaevale. Tema oligi see, kes lõpetas lause.Tema oli minu finišijoon!

Muidugi oli ka teisi imelisi toetajaid, kes toetasid kas rahaliselt  või vaimselt, kellest ma räägin mõne päeva pärast täpsemalt.Ma olen ka neile väga väga tänulik, kuid täna soovin tänada just Hannot! Ta oli mu üks suurimaid ja heldemaid toetajaid. Muidugi pean tänama ka kogu golfiklubi, kuna klubi aitas kõigele kaasa.

Veel pea aasta tagasi ma mõtlesin, et raha kokku ajamine saab olema võimatu. Kui sain teada, et olen saanud eristipendiumi, siis oli see hetk, mil jõudis mulle kohale, et enam ma taganeda ei saa, kuna ma ei soovi teisi reeta, eelkõige ei soovi ma ennast reeta. Ma sisendasin endale, et MA SAAN SELLEGA HAKKAMA, MUUD VARIANTI LIHTSALT EI OLE! ja see lause hoidis mind ka kõige raskematel hetkedel. Vahepeal oli täielik motivatsioonilangus. Mulle hakkasid tekkima mõtted, et MILLEKS ma seda tegin, OLI mul nüüd sellist koormat endale kaela vaja, KAS ma ei võiks seda aasta edasi lükkata??? jaa nii edasi.

Kui mu esimene toetus tuli jällegi ühelt imeliselt inimeselt, kasvas väheke mu motivatsioon, kuid jällegi langes. Mais-juunis hakkas see periood, kus mul hakkas mitu toetust laekuma, nii suuri kui väikeseid, kuid suur summa oli siiski veel puudu ja justnimelt Hanno Kross täitis mu tühja lünga osalustasus.

Selle peale oskan vaid öelda:

SUUR AITÄH!

Aga natuke üldist ka... KAHE PÄEVA PÄRAST LENDAN MA SAKSAMAALE JUBA JUUUJUUU!!!!!! ma siiiamaaani ei suuda kohaneda mõttega, et ma reaalselt lähen juuu. Selline ärevus ja natuke paanikat ka on sees. Aga olgu, ma ei jaksa enam kirjutada, kuna ma olen nii väsinud. Täna oli ka teguderohke päev. Kõik muidugi Saksamaa jaoks.

Lisan siia ka paar pilti sellest päevast:

aga Bai bai sellekskorraks !:)

PS! ma täna vist nii väsinud, et märkasin mõni minut tagasi, et ma kirjutasin golfiklubi asukoha täiesti valesti. Ma ei tea kust see Lahemaa pähe torkas. Ups.

MA SAIN PEREEE!

Alustan ka siis traditsiooniliselt...

MA SAIN PEREE!! How cool is dat?!:D

Ma hakkan elama (Hansalinnas)Lübecki linnas Schleswig-Holstein-is. (SOSOSO EXCITED!!!)

*Lübeck (eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lübecki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. 

*Lübecki õigus oli ka justkui Tallinna põhiseadus, mis hoolitses, et kõik saaksid linnas õiglaselt ja õnnelikult elatud.

Ja üldse sellel linnal suured seosed meie Tallinnaga. Lübeck ise on väga ilus linn ja osaliselt meenutab Tallinna vanalinna. OSALISELT!:D

Lübeck- ELUILUS ju!:D

Ei kurda! Elama hakkan perekonnas kus on juba soliidsemas eas Hostema ja mul on kolm hostõde, kellest vaid üks elab kodus. Kes elab kodus, on kohekohe 17 ja ta on üldse vinge tüdruk. Saabus äsja oma vahetusaastalt Prantsusmaalt. Koduloomi neil enam ei ole, kuna tahetakse reisida ja siis pole loomi kuhugi jätta. Fine by me:D Perele meeldib kirjandus, aiandus ja söögitegemine. Ühtlasi meeldib neile vabal ajal reisida, purjetada ja teatris käia. Mul hakkab olema eraldi tuba! Koolis hakkan käima rattaga (ca 10-15min) ja kesklinna saab ka kergelt rattaga (ca 20min). Koolis saan joinida Drama Club-iga, mida ma nii väga tahtsin, but well, ma pean kõigepealt keele selgeks saama. :D Ma nii ekstaasis. Ei jõua juba ära oodata, millal lennukile saab! 

Aga olgu, ma nii heas tujus, et ma ei tea, mida enam kirjutada. Kõik mõtted kadunud, niiet tsaupaka praeguseks!

Õnne

I haven't been everywhere, but it's on my list

Heyaa. Surfasin tumbleris ja leidsin igast stuffi, mis pani mind veel enam tahtma juba minna vahetusaastale. Mul t6stsid need pildid motivatsiooni.ツ

Tahaks seal ära käia (Tübingen Germany). :)

Ja nii ongi!

ELO 2014

Halleluuuja. 27-29.06 oli ELO (eelorientatsioon). Ma ei hakka lahti seletama, mis kõik toimus, sest teised VÕP-id on seda teinud ja väga huvitavalt, niiet minge ja lugege!

Aga ühte ma ütlen, ELO oli LAHE! alguses oli mul tuju ära, kuna pidin pärast nelja päevast trippi Lätist otse Väike-Maarjasse sõitma ja ma olin ull väsinud ning mul oli julm allergia kõik need kolm päeva näos...

Kuid need mängud, naermised, naljakad lood...tekitas nii suure ühtekuuluvustunde.

Kui ikka öeldakse, et sa ei tea, mida ma tunnen, siis siinkohal saab öelda vastupidist. Ma saan kõikidele mu kaaslastele öelda, et Sa tead, mis ma tunnen ja see on väga cool. Me kõik kõnnime samades kingades, kuid erinevat teekonda.Me kõik lähme varsti keskkonda, mis on niivõrd teistsugune.Me kõik kogeme seda, mida ei koge kunagi keegi, kes pole olnud VÕP(vahetusõpilane)! Meie oleme tulevased VÕP-id ja uhked enda üle!

Alles pärast ELO käis peas plõks, et ME REAALSELT SÕIDAME VARSTI ÄRA ju! Ennem me ei suutnud endale veel sisendada, et lahkume aastaks, kuid nüüd... nüüd tahaks seda lahkumist veel enam. Me istusime ringis ja kuulasime vabatahtlike lugusid  vahetusaastast ning me tahame varsti olla ise need, kes istuvad ja räägivad.Me tahame luua oma lugusid.

Mõned lambised pildid:

MEIEEEEEEEEEEEEEEE!

Käisin üks päev Tallinnas AJ tooted nn ''bossiga'' kohtumas. Rääkisime ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis ta toetab mind väheke, mis on suurepärane. Hakkasin suhtlema ka Rudolf-Gustav Hanni -ga ( ta blogi. - http://rudolfbayerimaal.blogspot.de)  Ta aitab mind toetajate otsimisega.Ma olen talle väga tänulik, aga noh kogu nimekirja neist, kes aitasid mind kas rahaliselt/moraalselt- saab näha siis, kui mul raha koos ja mu kirev aasta Saksamaal saab alguse. Loodan ja usun, et see nimekiri saab olema pikk!

Nüüd pean edasi tegutsema, aga teate.. kohe üldse ei viitsi:D Niiet märkus tulevastele vahetusõpilastele:

Asi läheb raskeks.Alguses, kui läbite kõike need valimispäevad jms, siis võite arvata, et olete teinud suurem osa teest läbi. ISEGI KUI TEILE ÖELDAKSE VASTUPIDIST! Te ikka pruugite arvama nii. :D Mina vähemalt tegin nii, aga raskem ja pikem teekond on hetkel teha alles.Ja teil võib tekkida juba laiskus.Te proovite tuua põhjuseks kooli, vb ka tööl, kui käite.Te olete valmis tooma kõiksugused asjad vabanduseks, miks te pole ikka andnud 100%. Vahepeal võib isegi lootus kaduda. Miks? - kuna te ei teegi midagi. . nagu mina :S Vahepeal tekkivad mõtted, et võib olla tõesti lükkata aasta edasi.- AGA ÄRGE TEHKE SEDA! Ma ei tee seda juba seepärast, et ma reedan niimoodi iseennast. Ja kuigi ma pole veel poole peal omadega, olen siiski palju teinud ära.Ma olen avanud ukse, mis oli lukus, nüüd tuleb sisse minna ja uuristama, mis kõik asetses teisel pool lukustatud ust. :)) Aga kuna ma seda keskkonda, mis asus teisel pool ust, ei tea, siis ees on palju takistus- maha kukkunud lamp,väikesed lego tükid, mis panevad mind komistama.Sein seal, kus ma poleks seda oodanud, mis paneb vastu seina kõndima.Hääled pimeduses, luulud, mis ajavad mu hulluks. Kuid lõpuks muutub see keskkond omaks, lõpuks ma tean, kus lebab lamp ja legotükid ning ma saan nad ära koristada.Ma tean, kus asuvad seinad.Ma süütan küünla ja näen ümbruskonda ja saan aru, et need hääled, mida ma kuulsin, olid vaid luulud.Lõpuks see võõras keskkond muutub mulle koduks. Ja nii ongi.

Seega ärge andke alla!Lihtsalt ärge andke! See, et te enam ehk ei jaksa,viitsi,taha.See on vale.Te ju tahtsite seda alguses nii väga!Pingutage, sest lõpus te teete veel omale suure pai ja ütlete aitäh, sest kõik sõltub teist. Teie tahtejõust.


Peatse kuulmiseni,
Õnn.

Progress

Olen paljudele firmadele meile saatnud ja täna helistasin nad ka läbi.Käti oli toeks!!:D Nalja sai nabani, kui helistama pidi, aga noh kui rääkisime firmadega, siis muidugi ei naeranud. Pean täitma student profile ka ära ja ära saatma, kuna kuupäev pressib peale.

JA ARVAKE ÄRA, KES MULLE TÄNA ISE ISIKLIKULT HELISTAS? Kristiina Ojuland!!!!!!!!!
Ma siiamaani ekstaasis. Lihtsalt nii tore, et selline tähtis inimene avas mu meili, luges ja tunneb muret ja tahab mind aidata.Mu lootus seoses vahetusaastage hakkab jälle tõusma. Kohe tekib küsimus, et kas vahepeal langes?? Kuule jaaa. KOhutav lausa, aga ma lihtsalt pidin tunnistama, et olen sellisest perekonnast, et ma ei saa seda raha kokku ja ma sain aru, milline argpüks ma olen.Ma ei julge minna kelleltki ise küsida, isegi helistada ma pmts ei julge, suure surmaga kui üldse.Aga aeg pressib,leping vaja teha juba,osa raha vaja üle laadida juba. jfskhfjkfshjfs raske on.Väga raske on.Kõik eelnev võrreldes praegusega oli lapsemäng.

Kristiina Ojuland tahab lähiajal ka kokku saada ja räägib veel idast oma sõpradega ettevõtetest, et nad toetaksid võimalusel mind.Kõik muutkui läbi tutvuste.. :D Talle minu dokumendid muidu meeldisid.Kogu see motivatsiooni kiri ja värki. Tähendab polnudki see nii hull nagu ma arvasin.

Ma sain tema kõnega motivatsiooni ja isegi julgust juurde! Ja jälle ma korrutan, et MA SAAN HAKKAMA, MUUD VARIANTI LIHTSALT POLE!

musi pauhh;*

Õnne.-

Mina ja Linnapea.

Heiihopsti!

Täna juhtus üsna lahe lugu. Passisin kodus peale kooli ja puhkasin, kuni pidin tööle minema. Tunnike enne tööd ütles ema, et läheksin linnavalitsusse ja paneksin aja kinni *** , kuna ta VKG-st. Räägitakse, et tore mees. Ma kohe ÜLDSE ei tahtnud sinna linnavalitsusse oma jalga tõsta. See hall maja on alati mu jaoks tundunud kui kummitustehoone ja no kohe üldse ei läheks vabatahtlikult. Seal kõik asjalikud inimesed kaa ja nüüd tuleb Õnne ja ajab oma poliitikat eks ole. :D Aga läksin siiski, teel helistasin sõbrannale, et ta mu tuju tõstaks, kuna olin närvis. Kuigi läksin ainult aega kinni panema..

Lõpuks astusin linnavalitsuse hoone uksest sisse ja noh, nagu alati polnud seal peale infolaua tädikese kedagi muud, aga hoone oli ise suur. Ühesõnaga taidlesin selle infoleti tädikesega, kes oli oodatust palju sõbralikum. Ta andis mulle vajalikud kontaktid. Ütles, et ma pean ise isiklikult aja kokku leppima. No olgu, mis mul üle jääb. Kuid... KUID! :D Viimasel hetkel küsisin nii muuseas, et kas linnapeaga on võimalik aega kokku leppida?! Tädike ütles, et jah muidugi. Mul oli nagu :O . Ma vist eile sündinud, kuna arvasin, et selleks peaks igasugu rituaale läbima, et sind ükskord linnapea isiklikult vastu võtaks. Niisiis pidin linnapea sekretäridega aega kokku leppima ja siis tuli kabinetis linnapea ja ütles, et tule kohe. Ma pmts hakkasin kokkutama, et eee., öööm äää , see natuke pikem jutt, et ma pole valmis. Ta ütles, et tule paneme aja kirja.. noh jah läksin ta uhkesse kabinetti ja muidugi, et aega kirja ei pannud ,sest ma hakkasin kohe oma murest talle vatrama. Ta naeris vahepeal ja lõpetas ise mu lauseid, kuna aimas juba ise, miks ma talle räägin YFU-st ja rahast. Kaks ja kaks kokku ja ongi teada, mis vaja. Ta hetke mõtles ja ütles siis: Saada mulle see taotlus või midagi ja ma proovin kirjutada taotluse VKG-le, et äkki nad saavad sind toetada. Ma muidugi tegin oma firmanägu. (Naeratus kõrvuni). No ja ega jutt pikemaks ei veninudki, mõlemal meil oli kiire. Tänasin teda ja väga hea tunne oli, kui ta ütles, et andke sellele tüdrukule kontaktid ja kui ta saadab meili, siis edastage see mulle. Mul oli nagu JESS. Sest ma vahepeal olin sinna kirjutanud ja vastet polnud. :D

Ühesõnaga selleks õhtuks oli mul päev korras, kuna tundsin, et saavutasin MIDAGIGI ja liigun juba asjadega kuhugi poole. Kuid ilge stress on ka, sest ma ei taha kedagi alt vedada, aga hetkel tundub, et nii paljud loodavad minu peale. Kogu see stipi värk kaa. Ma ei taha kedagi reeta. Ma loen erinevate vahetusõpilaste blogisid ja need süstivad mul motti sisse. eriti süstis Kaisa blogi.:  http://kaisa-argentiinas.blogspot.com/  Soovitan soojalt. Väga naljakas ja tore pliks. Lõbus lugeda. :D Ta räägib asjadest nii nagu nad on. Miinustest ja plussidest. Ma lugesin kahe õhtuga selle läbi. :D Videod on eriti vinged. :))

Ma loodan väga-väga, et asjad hakkavad arenema juba päris varsti. Pean juba kasvõi mingi summa saama, et mott täielikult kõrgele tõsta! :)

Aga kohe, kui ma jälle midagi saavutan, kirjutan siia.

Praegu 20.02.14 te mu postitust ei näe, kuna tahan midagigi saavutada ja siis alles avalikustada. Muidu juttu on, aga tegusid ja tulemusi on ka vaja.

Ma saan kõigega hakkama. Ma pean saama. Teist varianti lihtsalt ei eksisteeri!

Peatse kuulmiseni,
Õnne.